Tänapäeva transpordisüsteemi arengu vääramatuks takistuseks on jalakäijad. Tänuväärse lahenduse on probleemile pakkunud arvutimäng GTA. Esmakordselt Türki sattunule ei saa ilmselt pahaks panna tekkivaid assotsatsioone. Siiski pikaajalistele vaatlustulemustele tuginedes võin väita, et jalakäijate allaajamise eest autojuhtidele boonuspunkte või tasuta bensiini ei jagata [erinevalt Gruusiast, näiteks (ja, Liis, ära vaidle)].

Ühiskonna toimimise indikaatorina tasub jälgida valgusfoore - kui inimesed juhinduvad foorituledest, siis ühiskondlik leping toimib ja kui ei juhindu, siis ei toimi. Ühesõnaga, need, kes punase tule ajal üle tänava lähevad, need on anarhistid-revolutsionäärid. Kui revolutionääride osakaal ühiskonnas ületab kriitilise piiri, siis... teadagi...

Kui valgusfoorireeglist lähtuda, siis on Türgi ühiskond üsna kokkukukkumise äärel. Aga foorituled ei tähenda siinmail seda mida Eestis. Ei saa öelda, et nendest (üldse) kinni ei peeta... neid lihtsalt järgitakse hoopis teisiti. Fenomen vajab ilmselt täpsemat uurimist. Mina ei ole seda veel mõista suutnud! On kindlad kirjutamata reeglid, mida saab mõista ainult täielikult ühiskonda sulandunud indiviid. Asja lihtsustada püüdes võib väita, et suuremal on enamasti eesõigus. Seetõttu ei maksa jalamehel liikluskeerises eriti ülbelt tegutseda, sest autojuhid üldjuhul väldivad pidurite kasutamist. Vaegsotsialiseerujaid, mängureid või turiste võib mõnikord mööda sõites märgata liikumatult tänavatel lamamas või oma veriseid kehi vastu mõne auto tuuleklaasi surumas. See on ka põhjus, miks anarhistide-revolutsionääride arv Türgi ühiskonnas kunagi kriitilist piiri ei saa ületada.

Kampuses on lood mõnevõrra teisiti, räägitakse. Tegelikult vahest mitte just väga. Kuigi väidetavalt on siin aastate jooksul liiklusõnnetustes hukkunud vaid üks inimene.

Sügisel mainis just Soomest tulnud Cemre, et soomlased pidavat ikka naljakad olema.

Jah, vastasin elutargalt inimesena, kes ihusilmaga tuhandeid soomlasi näinud, soomlased on tõesti äärmiselt naljakad.

Cemre täpsustas: Tead, soome autojuhid peatuvad ülekäiguradade ees...on alles friigid...

Jah, täielikud idoodid... muidugi sellisel juhul jääb arusaamatuks, mis mõte üldse ülekäiguradadel on.

Üldiselt ilma foorideta sebrasid on Türgis suhteliselt vähe, sest neil ei olegi mingisugust mõtet. Lihtsalt valge värvi raiskamine. Kampuses on neid ja ühtlasi ka lamavaid politseinikke seevastu rohkelt. Kühmuke tänaval sunnib juhte hoo maha võtma, aga ei enamat. Seetõttu veetsin pikki unetuid öid mõeldes elu ning kampuses olevate ülekäiguradade mõtte üle.

Kimbatusest päästis mu lõpuks Naje, kes rääkis, et kampuses on selline reegel, et jalakäijad tuleb ülekäigurajal üle tee lasta... Jah, ainult keegi ei tee seda. Siiski, kord sattusin koos ühe tähtsa tegelasega (ilmselt samaga, kes oli ülekäiguraja-reegli välja mõelnud) koos tänavat ületama. Loomulikult ükski auto ülekäiguraja ees ei peatunud. Mees läks sellest väga ärevusse, karjus juhtide peale ja osutas tähenduslikult sebrale oma jalgade ees. See muidugi ühtki autojuhti rööpast välja ei viinud. Lõpuks õnnestus tal üks asjast valesti aru saanud taksojuht kinni pidada ja see läbi sõimata. Aga see on ka ainus kord olnud, kus mõni jalakäija on häälekalt oma õigust taga nõudnud.

Teine reegel oli ka - need automaaturid, kes siin patrullivad, need peavad üliõpilastele teed andma. Näiteks olukorras, kus üliõpilane astub mööda kitsukest kõnniteed ja vastu tuleb kaks automaatorit, siis peavad need automaaturid astuma sõiduteele ja kõnnitee üliõpilasele vabastama. Aga kui sul juba automaat on, siis miks sa peaksid oma trajektoori muutma?