Kui arvatakse, et isamimaailm ei ole ideeliselt valgustusajastusse jõudnud, siis Türgi kohta see muidugi ei kehti. Kui METU-t arvestada, siis ollakse jõudnud parasjagu mingisse hipiajastusse. Võibolla kuhugi 1968. aasta Pariisi sarnasesse kohta. Eile moodustasid reaktsioonilised tudengid küünlaid hoides staadionile hiigelsuure inimkirja: devrim (revolutsioon). Pärast pandi küünlad maha ja revolutsioon põles edasi, samas kui noored revolutsionäärid ümber pealava rokkisid, magasid või niisama ringi roomasid. Jandarma-baasi oli eilseks kogutud umbes sadakond täisvarustuses märulipolitseinikku, kes terve päeva seal rivis seisid ja oma hetke ootasid. Aga ei tulnud nende hetke. Samas on kontserdikohtadelt alkovalve maha võetud, ilmselt kaotati igasugune lootus. Kampuse väravatel on siiski kontrolli tõhustatud - koos jandarmaga otsitakse autodest peidetud alkoholi ja ilmselt proovitakse ka ebasoovitavat elementi kampusest eemal hoida. Nimelt on kõik kontserdid tasuta ja õhtul asuvad pealavale tõelised üleriigilised staarid, mis meelitab igasuguseid mõttetuid fänne... Näiteks siin ükspäev oli see, kes paar aastat tagasi eurovisiooni võitis ja siis tänavune eurolaulja ja tolle hullust rokkarist boifriend ja veel igasuguseid hästi tuntud artiste, kelle lugusid kõik peast teavad. Äärepealt oleks Cranberries ka tulnud, aga millegipärast ikka ei tulnud, ei tea miks.
Aga kontserdikorraldus on siin vaba kulgemisega, nimelt peale alkovalve maha võtmist puudub staadionil igasugune turvateenistus ja rahvast on õhtul kohal ikka suurusjärgus 3-5000. Näiteks liiguvad rahva sees ringi suurte spordikottidega tüübid, kes müüvad käsimüügist õlut. Üleeile ronisid mingid purjus tibid lavale ja hakkasid seal rõõmsalt ringi hööresklema. Nähes, et midagi paha ei juhtu, ronis lavale veel umbes 200 inimest, bändil oli üsna kitsas. Lõpuks istusid muusikud lava kõrvale pargitud mikrobussi ja kimasid läbi rahvasumma minema.

...on umbes midagi sellist nagu kevadpäevad Tartus. Vahe on vaid selles, et kõik üritused toimuvad siin kampuse territooriumil. Ja kui Tartus, erinevalt teistest suurematest linnadest, lubati volbriööl alkoholi müüa põhjendusel, et tudengid peavad ju ikka ennast korralikult vinti saama võtta, siis siin küll sellist erandit ei tehta. Alkohol on kampuse territooriumil endiselt rangelt keelatud! Aga omavahel öeldes: võib kihla vedada, et õhtul peale kella 6 kampusesse saabunud kodanikest umbes 80-90% peidab oma kotis, kampsunis või jopes ka baarikappi. Suuremates kontserdikohtades on väravas ka lisakontroll, kes pudelirahvast sisse ei lase. Huvitavaks muudab aga kogu ürituse pudelikontrolliametnike suhtumine. Nimelt kui sul on õnnestunud kontrollist oma pudeliga mööda hiilida ja kas kampuse või kontserdi territooriumile jõuda, siis on sul vaevatasuks täielik õigus oma pudelist avalikult kummutada. Näiteks 5 m kaugusel väravast võib näpus veinipudelit keerutada ja irvitada, kui su sõpradel pudelid püksist välja korjatakse. Eestis on need pudelikontrollid enamasti ikka põhjalikumad. Ju siis on kehtiv ikkagi mingi ametlik läbi sõrmede vaatamine ja vaikne tartu-sarnane alkotolereerimine.

Aga pudelikontroll on siin kinlasti selle nädala märksõnaks. Kogenumad tudengid räägivad hirmsaid lugusid oma keerulisest pudelismugeldamisest möödunud aastatel, mil kontroll oli rangem olnud. Keegi isegi mainis, et nädal enne kevadfesti algust toodi kampusesse salaja alkoholi lausa autokoormatena. Ei tea küll, kus seda hoitakse, sest toimuvad alkoreidid. Alkoreidid on ülikooli administratsiooni organiseeritud läbiotsimiskomandode poolt toimepandud puistamisretked. Näiteks otsiti eelmistel aastatel ühikaväravas saabuvate kodanike kotte läbi ja enne pidustuste algust käidi läbi kõik ühikad ja kõik toad ja otsiti läbi üliõpilaste isiklikud kapid. Selle juhtumist kardetakse ka tänavu. Tahaks muidugi näha seda asja.

...annab teada...

Vahistati Türgi valitseva partei AKP ametnik, kes Atatürki monumendile pärga pannes nätsu näris.

Veysel Dalcı, kes Fatsa nimelise linna parteiharu juhina tegutses, võeti kinni süüdistatuna Atatürki mälestuse pilastamises. Juhtum leidis aset 23. aprillil toimunud iseseisvus- ja lastepäevapidustuste käigus. 38-aastane 2 lapse isal oli selgituseks öelda vaid seda, et püüdis nätsuga eelmisel õhtul söödud küüslaugu aure varjata.

...rääkis täna, et noored meestürklased pidid hullult külge kleepima. Selle peale ütles taanlasest naisõppejõud (kes ise juba umbes 30 aastat türklasega abielus on), et tõesti, kleebivad teised külge nagu tatt. Temal on muidugi hea variant varuks - teatab, et on abielus ja siis peavad kleepurid ära minema. Kui ei lähe ära, siis tuleb jama. Mehe hõim korraldab kleepeka hõimu juurde sõjakäigu või midagi sellist.

Aga hollandi tibil oli mure ka. Tal on nimelt Ankaras hirmus igav olla, aga Antalyasse lõbutsema ei saa minna, sest Antalya on paksult hollandi seksturiste täis. Hollandi tibile hollandi seksturistid ei meeldi, sest nad on nõmedad. Neil ei olevat üldse midagi muud mõttes kui ainult noori blõuke taga ajada. Tal olla isegi üks tuttav türklane, kes suviti Antalyas tööl käib ja kel olla 10 (või oli see nüüd 100) armukest, kes teda suvel ülal peavad. Ta oskavat igas Euroopa keeles 5 lauset öelda, aga muidu võõrkeeli ei räägi.

Lõpuks seletas taanlane lahti ka sıfır-kilometre-araba-reegli. Tõlkes siis null-läbisõiduga auto. See kehtib türgi naiste kohta abiellumisel. Euroopa naiste ja kohalike meeste kohta see ei kehti.

Korralikul türklasel on üldiselt ikka igas suuremas linnas naine ootamas. Kodulinnas on see, kellega lõpuks abiellutakse. Veel ütles hollandi tibi, et kuna mittemusulmanidest naised ei lähe abielurikkumise pähe arvesse, siis tema tuttavad türgi tibid võtavad rahulikult, et nende abikaasad või boifriendid pidevalt ära on.

...mädanes põrandale ära, kardinad kukkusid alla, uks vajus hingedelt ära, laest hakkas mingit löga tilkuma, seinad kattusid hallitusega ja elukaaslane hüppas aknast alla - olustikupildikesi toast nr 108. Kõik läheb plaani järgi...millegipärast meenus mulle tsitaat Lennart Meri viimasest intervjuust.