Tõe Hetk

TAKH

2006-08-11T14:34:00.002+03:00

www.takh.ee

Ots jõudis kätte...

2006-05-14T22:20:00.000+03:00

...sel paksul liblikal, kes eile öösel tuppa lendas, ja semestril, mis organiseeriva jõuna anarhilisi masse ohjeldas. Õpilastel "üli" on Türgis lühem õppeperiood kui õpilastel "tava", Eestiga võrreldes vast isegi oma kuu võrra lühem, sest alguse sai asi septembri kolmandast nädalast ja lõppes mai teisega. Reede õhtul kehtis pidu. Sain diplomi ning kaks klaasi kangemat alkohoolset jooki, anti ka tikuvõileibu.

Nüüd järgneb kaks nädalat sessi.

Muidu on rahulik. Ainult Sean läks kuhugi itta, seal pidid beduiinid elama. Üldiselt käib seal sõda - hiljuti teatati, et PKK rahustamiseks saadeti sinna täiendavalt 50.000 sõdurit. Sean lootis, et saab beduiinide juurde elama jääda. Noh, vähemalt suveks. New Yorgis tal suveks elamiskohta ei ole. Mõtles hoopis telgiga metsa minna, sest õppelaenu ei antud. Metsas on hea, aga seal on karud, lumberjackid ja vihm. Ja, noh, üldiselt kavatseb ta beduiiniks hakata ning mõne beduiinitüdrukuga abielluda.

Veel üks oluline sündmus võiks mainimist leida. Pool ühikat on viimasel ajal kahjutunde, sügava kadeduse ning pahameelega pidanud nentima, et Sandor on pruudi leidnud. Nüüd moosivad nad kahekesi mööda Türki ringi ja häirivad sellega kõigi kadetsejate õppetööd. Aga pruut elab hoopis Izmiris, on iraanlane ja väga väike, niiet kui on kõrgem rohututt, siis näha ei ole. Sandoril ja tema pruudil on väga palju ühist, v.a. keel mida mõlemad oskaksid. Seetõttu peavad nad mõnikord kuskil romantiseerides tegema kõnesid Babakile (kõigi ühisele iraanlasest sõbrale), et teha tõlget pärsia-inglise või vastupidi. Kui Babak parasjagu kättesaadav ei ole, siis katsuvad nad tänavalt tõlgiks värvata mõne inglise keelt rääkiva türklase, pruudil on nimelt türgi keel hästi suus.

Olulised on emotsioonid mitte möla! armastab Sandor öelda.

Lõpueksamid...

2006-05-13T09:51:00.000+03:00

...on ajakirjanduse ära vallutanud, seda nii Eestis kui ka Türgis (keskkooli omad siis). Siin on muidugi hoopis mingi komplekttest, kus koos on matematik, geometri, fizik, kimya, türkçe, coğrafya ja sosyoloji. Sosjoloodžija ka! See test on siin osa initsiatsioonirituaalist kõigile noortele, mida hirmu ja õuduse või uhkuse ja rõõmuga pärast meenutatakse. Selle 90 minuti ja 90 küsimuse nimel ollakse valmis ennast üsna segi õppima, aga pole ka ime, testi tulemusel on oluline roll paremasse ülikooli saamisel. Özerk ütles, et iga aasta teeb testi 2 miljonit inimest. Tema enda skoor oli pingereas viiesajas, Halil oli olnud kõigest 20999.

Toepsu jaoks panin tallele ühe näidistesti, mille ta peab ära lahendama. See teeb mulle palju rõõmu, pidevalt muhelen omaette.

Võite ise ka vastata...

Coğrafya

Milline geomorfoloogiline aktiviteet on Türgis kõige vähem levinud?
a) liustik
b) orogenees
c) epeirogenees
d) vulkanism
e) erosioon

(loodetavasti ei pannud ma süvageograafilise tõlkega väga puusse)

Devrim

2006-05-06T11:56:00.000+03:00

Kui arvatakse, et isamimaailm ei ole ideeliselt valgustusajastusse jõudnud, siis Türgi kohta see muidugi ei kehti. Kui METU-t arvestada, siis ollakse jõudnud parasjagu mingisse hipiajastusse. Võibolla kuhugi 1968. aasta Pariisi sarnasesse kohta. Eile moodustasid reaktsioonilised tudengid küünlaid hoides staadionile hiigelsuure inimkirja: devrim (revolutsioon). Pärast pandi küünlad maha ja revolutsioon põles edasi, samas kui noored revolutsionäärid ümber pealava rokkisid, magasid või niisama ringi roomasid. Jandarma-baasi oli eilseks kogutud umbes sadakond täisvarustuses märulipolitseinikku, kes terve päeva seal rivis seisid ja oma hetke ootasid. Aga ei tulnud nende hetke. Samas on kontserdikohtadelt alkovalve maha võetud, ilmselt kaotati igasugune lootus. Kampuse väravatel on siiski kontrolli tõhustatud - koos jandarmaga otsitakse autodest peidetud alkoholi ja ilmselt proovitakse ka ebasoovitavat elementi kampusest eemal hoida. Nimelt on kõik kontserdid tasuta ja õhtul asuvad pealavale tõelised üleriigilised staarid, mis meelitab igasuguseid mõttetuid fänne... Näiteks siin ükspäev oli see, kes paar aastat tagasi eurovisiooni võitis ja siis tänavune eurolaulja ja tolle hullust rokkarist boifriend ja veel igasuguseid hästi tuntud artiste, kelle lugusid kõik peast teavad. Äärepealt oleks Cranberries ka tulnud, aga millegipärast ikka ei tulnud, ei tea miks.

Aga kontserdikorraldus on siin vaba kulgemisega, nimelt peale alkovalve maha võtmist puudub staadionil igasugune turvateenistus ja rahvast on õhtul kohal ikka suurusjärgus 3-5000. Näiteks liiguvad rahva sees ringi suurte spordikottidega tüübid, kes müüvad käsimüügist õlut. Üleeile ronisid mingid purjus tibid lavale ja hakkasid seal rõõmsalt ringi hööresklema. Nähes, et midagi paha ei juhtu, ronis lavale veel umbes 200 inimest, bändil oli üsna kitsas. Lõpuks istusid muusikud lava kõrvale pargitud mikrobussi ja kimasid läbi rahvasumma minema.

Kevadfest...

2006-05-04T14:04:00.000+03:00

...on umbes midagi sellist nagu kevadpäevad Tartus. Vahe on vaid selles, et kõik üritused toimuvad siin kampuse territooriumil. Ja kui Tartus, erinevalt teistest suurematest linnadest, lubati volbriööl alkoholi müüa põhjendusel, et tudengid peavad ju ikka ennast korralikult vinti saama võtta, siis siin küll sellist erandit ei tehta. Alkohol on kampuse territooriumil endiselt rangelt keelatud! Aga omavahel öeldes: võib kihla vedada, et õhtul peale kella 6 kampusesse saabunud kodanikest umbes 80-90% peidab oma kotis, kampsunis või jopes ka baarikappi. Suuremates kontserdikohtades on väravas ka lisakontroll, kes pudelirahvast sisse ei lase. Huvitavaks muudab aga kogu ürituse pudelikontrolliametnike suhtumine. Nimelt kui sul on õnnestunud kontrollist oma pudeliga mööda hiilida ja kas kampuse või kontserdi territooriumile jõuda, siis on sul vaevatasuks täielik õigus oma pudelist avalikult kummutada. Näiteks 5 m kaugusel väravast võib näpus veinipudelit keerutada ja irvitada, kui su sõpradel pudelid püksist välja korjatakse. Eestis on need pudelikontrollid enamasti ikka põhjalikumad. Ju siis on kehtiv ikkagi mingi ametlik läbi sõrmede vaatamine ja vaikne tartu-sarnane alkotolereerimine.

Aga pudelikontroll on siin kinlasti selle nädala märksõnaks. Kogenumad tudengid räägivad hirmsaid lugusid oma keerulisest pudelismugeldamisest möödunud aastatel, mil kontroll oli rangem olnud. Keegi isegi mainis, et nädal enne kevadfesti algust toodi kampusesse salaja alkoholi lausa autokoormatena. Ei tea küll, kus seda hoitakse, sest toimuvad alkoreidid. Alkoreidid on ülikooli administratsiooni organiseeritud läbiotsimiskomandode poolt toimepandud puistamisretked. Näiteks otsiti eelmistel aastatel ühikaväravas saabuvate kodanike kotte läbi ja enne pidustuste algust käidi läbi kõik ühikad ja kõik toad ja otsiti läbi üliõpilaste isiklikud kapid. Selle juhtumist kardetakse ka tänavu. Tahaks muidugi näha seda asja.

Uudisteagentuur...

2006-05-03T01:47:00.000+03:00

...annab teada...

Vahistati Türgi valitseva partei AKP ametnik, kes Atatürki monumendile pärga pannes nätsu näris.

Veysel Dalcı, kes Fatsa nimelise linna parteiharu juhina tegutses, võeti kinni süüdistatuna Atatürki mälestuse pilastamises. Juhtum leidis aset 23. aprillil toimunud iseseisvus- ja lastepäevapidustuste käigus. 38-aastane 2 lapse isal oli selgituseks öelda vaid seda, et püüdis nätsuga eelmisel õhtul söödud küüslaugu aure varjata.

Üks hollandi tibi...

2006-05-02T17:06:00.000+03:00

...rääkis täna, et noored meestürklased pidid hullult külge kleepima. Selle peale ütles taanlasest naisõppejõud (kes ise juba umbes 30 aastat türklasega abielus on), et tõesti, kleebivad teised külge nagu tatt. Temal on muidugi hea variant varuks - teatab, et on abielus ja siis peavad kleepurid ära minema. Kui ei lähe ära, siis tuleb jama. Mehe hõim korraldab kleepeka hõimu juurde sõjakäigu või midagi sellist.

Aga hollandi tibil oli mure ka. Tal on nimelt Ankaras hirmus igav olla, aga Antalyasse lõbutsema ei saa minna, sest Antalya on paksult hollandi seksturiste täis. Hollandi tibile hollandi seksturistid ei meeldi, sest nad on nõmedad. Neil ei olevat üldse midagi muud mõttes kui ainult noori blõuke taga ajada. Tal olla isegi üks tuttav türklane, kes suviti Antalyas tööl käib ja kel olla 10 (või oli see nüüd 100) armukest, kes teda suvel ülal peavad. Ta oskavat igas Euroopa keeles 5 lauset öelda, aga muidu võõrkeeli ei räägi.

Lõpuks seletas taanlane lahti ka sıfır-kilometre-araba-reegli. Tõlkes siis null-läbisõiduga auto. See kehtib türgi naiste kohta abiellumisel. Euroopa naiste ja kohalike meeste kohta see ei kehti.

Korralikul türklasel on üldiselt ikka igas suuremas linnas naine ootamas. Kodulinnas on see, kellega lõpuks abiellutakse. Veel ütles hollandi tibi, et kuna mittemusulmanidest naised ei lähe abielurikkumise pähe arvesse, siis tema tuttavad türgi tibid võtavad rahulikult, et nende abikaasad või boifriendid pidevalt ära on.

Vaip...

2006-05-01T19:29:00.000+03:00

...mädanes põrandale ära, kardinad kukkusid alla, uks vajus hingedelt ära, laest hakkas mingit löga tilkuma, seinad kattusid hallitusega ja elukaaslane hüppas aknast alla - olustikupildikesi toast nr 108. Kõik läheb plaani järgi...millegipärast meenus mulle tsitaat Lennart Meri viimasest intervjuust.

Fiilid ja foobid

2006-04-27T22:53:00.000+03:00

Kultuurišokk, ahistavad elutingimused, imelikud kombed ja kes teab mis kõik veel on osa põhjustest, miks mõned välismaalased ennast Türgis hästi ei tunne. On neid, kes igal kohtumisel sõimavad ja sajatavad ja ootavad, et saaks siit kord juba minema. On neid, kes plaanivad Türki elama ja töötama jääda ja neidki, kes plaanivad kodakondsust taotleda. Antalyasse on tekkinud näiteks arvestatav Hollandi ja Saksa kogukond, mille olemasolu on väidetavalt kohalikes ksenofoobiat õhutanud. Seda vanas heas stiilis - silt kõrtsiuksel: Rahva x esindajad ei ole siin teretulnud (ise pole näinud, aga loengus räägiti). Turismikeskuse kohta muidugi imelik, meenutades olukorda Tallinnas, võibolla ka mitte.

Välistudengitel teevad meele mõruks erinevad väikesed detailid ja ootamatused igapäevaelus, tulgu need ette siis mis iganes valdkondades. Asjaolud, mida kodumaal viibides ettegi ei kujutata, ajavad siin kuude kaupa nendega põrkudes paljudel juhtmed kokku. Näiteks autoritaarsus ja selged staatustevahelised piirid, millega paljud eurooplased varem ei ole kokku puutunud. Mõni õppejõudude WC-sse eksinud taipamatu välismaalane on ennast ilmselt üsna imelikult tundnud pärast seda kui ta sealt sõimuga välja aetakse. Magistriõppe üliõpilastel on siiski kõrgem staatus. Nemad võivad isegi konverentsikeskuse baaris käia. See baar on muideks ainuke koht kampuses, kus alkoholi müüakse. Välismaalased, kes ühikas elavad, peavad leppima rea imelike reeglitega. Näiteks tuleb südaööks kindlasti koju tulla. Need, kes hiljem tulevad, märgitakse üles. Kui kellegi nimi esineb selles registris liiga sageli, siis on probleem. Igal hommikul umbes 5-6 paiku kontrollitakse, kas kõik ikkagi on ühikas. Valvur käib majas kõik toad läbi ja märgib puudujad üles. Need, kes puuduvad, peavad kirjutama seletuskirja. Kui puudumisi on liiga palju, siis on probleem. Vahetusüliõpilastele on see muidugi kõik ükskõik, nagunii lastakse siit peagi jalga. Kohalikele aga võidakse koju helistada ja teatada: Vabandust, kuid meie andmetel on Teie poeg joodik, liiderdaja ning hoorajääger, mistõttu ta enam ühikas elada ei tohi ja üldse me viskame ta koolist välja. Nii on juhtunud. Muidugi mitte meie koolis, aga ühes teises. Meie koolis nimelt ei ole liiderdajaid ja selliseid.

Samas on ka veidi vabameelsemaid ülikoole, kus on isegi segaühikaid. Meie ühikasse ei tohi aga ükski naine oma jalga tõsta, v.ä. mõned töötajad. Paar nädalat tagasi juhtus keegi palja ülakehaga mööda koridori kõndima. Toimus kohtumine kahe administraatoriga, kellest üks naiseks osutus. Meestöötaja rebis oma pintsaku seljast ning kattis sellega süüdimatu nudisti, kel hiljem tuli oma käitumist pikalt seletada, et mitte järgmist ööd lageda taeva all veeta. Samas murdis üks iraani neiu (!) hiljuti enesekindlalt läbi infolaua ja läks poistele külla. Häire oli vägev ja kära palju. Eriti hämmeldunud oli ühikavalvur, kes sihiteadliku tüdruku Babaki toas kinni püüdis.

Babak ütles hiljem valvurile selgituseks: Tüdruk on hull!

Valvur elukogenud mehena mõistis, ütles Ah-ah ja muheles imelikult.

Tüdruk oli oma rahakoti ja mobiili Babaki kätte unustanud.

Kodanikualgatus

2006-04-23T18:58:00.000+03:00

Hiljuti vallandati vastavalt pealekabusele ühika kaks koristajat: Super-Mario ja Naine-Kes-Hommikul-Kell-7-Kõva-Häälega-Lõugab-Ja-Kõik-Üles-Ajab-Ning-Kelle-Tõttu- Me-Ei-Tohi-Alasti-Mööda-Ühikat-Ringi-Kõndida-Sest-See-On-Amoraalne. Siin keegi peale koristajate koristada ei oska ja kohe tekkis probleem. Sotsialistlikult meelestatud üliõpilased uurisid järgi, et koristajad vallandati ilma mingi põhjuseta, s.t. põhjuseks oli öise valvuri kaebus. Sisu ei avaldatud. Öiseid valvureid ei austa siin aga keegi, sest neile meeldib käru keerata. Seega otsustati ühiselt algatada üleühikaline protestiaktsioon. Prinditi välja 200 lehte koristajaid kiitva tekstiga ning koguti sinna allkirju, aheldati ennast šokolaadiautomaadi külge ja lõpuks lagastati kõik ära (nagu tavaliselt). Protestiliikumise tulemuseks oli, et võeti tööle asenduskoristaja. Viimane aga ei oska koristada, koristamine on väga puudulik. See tekitab paljudel muremõtteid ja depressiooni. Pealegi räägitakse, et ta lõi jalaga ühe dušikabiini ukse maha ja lükkas ühe tüübi teekannu aknast alla.

Osariikide arv USA-s...

2006-04-21T06:49:00.000+03:00

...oleneb mitmetest faktoritest. Lihtinimesed seda arvu loomulikult ei tea, seetõttu tuleb paluda abi ameerika spetsialistidelt. Kord luges Dave abivalmilt isegi kõik osariigid ette: New-Jersey (sealt on ta ise pärit), Texas, Alabama, California, Washington, Florida, New York, North- ja South-Carolina, Georgia, Massachusetts, Michigan, Ohio, Mississippi... hmmm ja...Virginia...jaaa...oot-oot, jah - 15 osariiki... ei, oota, kas ma Arizona ütlesin? Ma lähen sinna elama järgmisel aastal... st siis 16 osariiki.

Mäh? 16 osariiki? Ongi 16 osariiki või?

Dave õpib muidu ajalugu ja politoloogiat.

GT(ürgi)A

2006-04-20T12:35:00.000+03:00

Ettevaatust, Michael Jackson!

Tänapäeva transpordisüsteemi arengu vääramatuks takistuseks on jalakäijad. Tänuväärse lahenduse on probleemile pakkunud arvutimäng GTA. Esmakordselt Türki sattunule ei saa ilmselt pahaks panna tekkivaid assotsatsioone. Siiski pikaajalistele vaatlustulemustele tuginedes võin väita, et jalakäijate allaajamise eest autojuhtidele boonuspunkte või tasuta bensiini ei jagata [erinevalt Gruusiast, näiteks (ja, Liis, ära vaidle)].

Ühiskonna toimimise indikaatorina tasub jälgida valgusfoore - kui inimesed juhinduvad foorituledest, siis ühiskondlik leping toimib ja kui ei juhindu, siis ei toimi. Ühesõnaga, need, kes punase tule ajal üle tänava lähevad, need on anarhistid-revolutsionäärid. Kui revolutionääride osakaal ühiskonnas ületab kriitilise piiri, siis... teadagi...

Kui valgusfoorireeglist lähtuda, siis on Türgi ühiskond üsna kokkukukkumise äärel. Aga foorituled ei tähenda siinmail seda mida Eestis. Ei saa öelda, et nendest (üldse) kinni ei peeta... neid lihtsalt järgitakse hoopis teisiti. Fenomen vajab ilmselt täpsemat uurimist. Mina ei ole seda veel mõista suutnud! On kindlad kirjutamata reeglid, mida saab mõista ainult täielikult ühiskonda sulandunud indiviid. Asja lihtsustada püüdes võib väita, et suuremal on enamasti eesõigus. Seetõttu ei maksa jalamehel liikluskeerises eriti ülbelt tegutseda, sest autojuhid üldjuhul väldivad pidurite kasutamist. Vaegsotsialiseerujaid, mängureid või turiste võib mõnikord mööda sõites märgata liikumatult tänavatel lamamas või oma veriseid kehi vastu mõne auto tuuleklaasi surumas. See on ka põhjus, miks anarhistide-revolutsionääride arv Türgi ühiskonnas kunagi kriitilist piiri ei saa ületada.

Kampuses on lood mõnevõrra teisiti, räägitakse. Tegelikult vahest mitte just väga. Kuigi väidetavalt on siin aastate jooksul liiklusõnnetustes hukkunud vaid üks inimene.

Sügisel mainis just Soomest tulnud Cemre, et soomlased pidavat ikka naljakad olema.

Jah, vastasin elutargalt inimesena, kes ihusilmaga tuhandeid soomlasi näinud, soomlased on tõesti äärmiselt naljakad.

Cemre täpsustas: Tead, soome autojuhid peatuvad ülekäiguradade ees...on alles friigid...

Jah, täielikud idoodid... muidugi sellisel juhul jääb arusaamatuks, mis mõte üldse ülekäiguradadel on.

Üldiselt ilma foorideta sebrasid on Türgis suhteliselt vähe, sest neil ei olegi mingisugust mõtet. Lihtsalt valge värvi raiskamine. Kampuses on neid ja ühtlasi ka lamavaid politseinikke seevastu rohkelt. Kühmuke tänaval sunnib juhte hoo maha võtma, aga ei enamat. Seetõttu veetsin pikki unetuid öid mõeldes elu ning kampuses olevate ülekäiguradade mõtte üle.

Kimbatusest päästis mu lõpuks Naje, kes rääkis, et kampuses on selline reegel, et jalakäijad tuleb ülekäigurajal üle tee lasta... Jah, ainult keegi ei tee seda. Siiski, kord sattusin koos ühe tähtsa tegelasega (ilmselt samaga, kes oli ülekäiguraja-reegli välja mõelnud) koos tänavat ületama. Loomulikult ükski auto ülekäiguraja ees ei peatunud. Mees läks sellest väga ärevusse, karjus juhtide peale ja osutas tähenduslikult sebrale oma jalgade ees. See muidugi ühtki autojuhti rööpast välja ei viinud. Lõpuks õnnestus tal üks asjast valesti aru saanud taksojuht kinni pidada ja see läbi sõimata. Aga see on ka ainus kord olnud, kus mõni jalakäija on häälekalt oma õigust taga nõudnud.

Teine reegel oli ka - need automaaturid, kes siin patrullivad, need peavad üliõpilastele teed andma. Näiteks olukorras, kus üliõpilane astub mööda kitsukest kõnniteed ja vastu tuleb kaks automaatorit, siis peavad need automaaturid astuma sõiduteele ja kõnnitee üliõpilasele vabastama. Aga kui sul juba automaat on, siis miks sa peaksid oma trajektoori muutma?

METU kampusest...

2006-04-16T17:58:00.000+03:00

...vist ei olegi siin veel rääkinud. Tegelikult peab seda tegema, kuna tegu on üsna märkimisväärse rajatisega.

Suurim ülikoolilinnak Türgis võtab enda alla 4500 hektarit (5% kogu Ankara pindalast), millest 2/3 on kaetud metsaga. Ülikooli õppe- ja eluhooned ning neid ühendavad tänavad on paigutatud nii, et kogu see kompleks moodustab justkui hiiglasliku püstoli, mille toru on suunatud põhja. Põhjas asus omal ajal NSV Liit. METU rajati aga ameeriklaste rahadega, et kasvatada läänemeelset ja -keelset (sest õpetatakse ju inglise keeles) uut lähisida põlvkonda. Paraku juhtus nii, et METU üliõpilased hakkasid viljelema hoopiski vasakpoolseid ilmavaateid. Täna on kool üle kogu riigi teatud kui kommunismipesa. Aktiivsed punatudengid korraldavad igapäevaseid aktsioone õppekvartalis ja sodivad tänavakividele oma loosungeid, mida keegi öösiti käib musta värviga üle võõpamas. Üle kogu staadioni maalitud sõnale devrim (revolutsioon) pole siiski ülevärvijate hammas hakanud, sõna värskendamisest on saanud pigem aktsepteeritud traditsioon. Muuhulgas korraldatakse ka fieldtrippe tehastesse, et töölistega kohtuda, sõditakse politseiga ja kunagi pandi ka USA suursaadiku autole tuli otsa.

Kuskil metsas on olemas järv, kus saab sõuda, kala püüda ja muid rekreatsioonilisi aktiviteete harrastada.

Anatoolia keskosa muidu just väga metsistunud ei ole, kuid kui kampus rajati, siis korraldati talgud, mille käigus toonased üliõpilased mitutuhat hektarit maad metsa täis istutasid. Mu arust igati hea idee.

Mets algab kohe minu ühika (Hızıroğlu) tagant, on väga salapärane ning on täidetud hulga verejanuliste elajatega. Näiteks rebased, vagabund-koerad, kilpkonnad ja perverdid. Metsas saab teha sörkjooksu, jalutamist ja muud. Olla tuleb siiski ettevaatlik. Enamasti olen metsa sisenenud otse ühika tagant. Seal küll mingeid radasid ei ole, aga kuna puud on istutatud ridadena, siis on võimalik vabalt liikuda. Täna jalutasin ametlikku metsarada mööda.

Raja alguses oli hoiatussilt, mis teatas: Ettevaatust, ees on uitkoerad (käsitsi oli keegi lisanud: ja perverdid), üksinda territooriumile mitte siseneda! Ikka sisenesin. Koeri ja perverte polnud küll näha, kuid selle asemel liikus ringi rohkelt kilpkonni, kes võimalik, et otsisid sobivat paika, kus munele hakata. Peremeheta koerad liiguvad siin muidu karjadena ja on umbes keskmise poni mõõtu. On juhtunud, et proovitakse mõni tervisejooksja nahka panna. Kuna kogu kampuse ala on ümbritsetud valvatava traataiaga, siis ei õnnestu koertel ka lahkuda. Nii nad seal siis elavad, sigivad ja hoiavad tervisejooksjate populatsiooni tasakaalus.

See on kevad...

2006-04-15T22:18:00.000+03:00

...ei ole mingit kahtlust, pomises Kalle Blomkvist ja silmitses mõtlikult kalendrit.

Teoksil on see, mida Eestis võiks vabalt suveks nimetada, kraadiklaas liigub kuskil 25 kandis. Kodanikud on ühikatest välja tulnud ja vedelevad muruplatsidel. Eile sooritasin varitsusretke kampuse parki ja lindistasin salaja seal toimuvat. Sest mulle meeldib lindistada. Mu uhke no-name (tm) mp3-mängija on otsekui selleks otstarbeks loodud. Tulemus oli loomulikult paljulubav.

Kuid ka mujal linnas on elu majaseinte vahelt välja imbunud. Näiteks on kesklinna rahu ja kindluse pargi põõsaalused täidetud magavate linlastega. Eestis võiks oletada, et tegemist on joodikutega, aga siin on nad ilmselt lihtsalt järsku ära väsinud. Ei ole siin näha sakris välimusega meesterahvaid õllepudel käevangus linnavahel ringi sõudmas... või kui, siis ainult teeklaasiga.

Erinevalt alkoholiprobleemide käes vaevlevast Eestist vaevlevad türklased raskekujuliste teeprobleemide käes. Asi ei ole siiski liigjoomises, pigem tekitab meelehärmi hoopis tee kättesaadavus. Teed müüakse küll igal pool, antakse ära tasuta ja võimalik, et kuskil makstakse joomise eest pealegi. Kuid siiski oleks vaja enam. Tee tähtsus ei seisne ilmselt mingite füsioloogiliste vajaduste rahuldamises (aga mine tea) vaid pigem joomisakti sotsiaalsuses. Seetõttu on väga halb kui on vaja üks tee, aga teed ei ole või noh, muidugi on, aga seda tuleb hakata veel tegema jne. Võtab kaua aega ja pidev jama sellega, sest teed peab iga natukese aja tagant jooma. Probleemi lahendab çaycı institutsioon. Çaycı on tegelane, kes jalutab suure teeklaase täis kandikuga mööda linna (hoonet, platsi) ringi ja müüb (jagab) teed. Bussijaamades või kaubamajades on sageli firmad koopereerunud ja võtnud mitmepeale tööle ühe çaycı. Ametiasutustes on ka oma çaycıd. Näiteks siinses rektoraadis istub çaycı väisüliõpilastalituse vastas WC ja lifti vahelises kapis. Vahetevahel käib ta ringi ja jagab teed, siis korjab klaasid kokku ja paneb uue teekoguse tulele. Muid ülesandeid tal ei paista olevat, aga tee kättesaadavuse peab ta tagama.

Istanbulis kulidega

2006-04-11T20:39:00.000+03:00

Üks läks nädalavahetusel Istanbuli. Oli vaja metropoli vaadata. Puhas ilu. Ninn ja nänn. Euroopa ja Aasia. Pidu ja pillerkaar. Õhtu lõppes tal miskis veidras ööklubis, nimi teadmata.

Türgis on need ööklubid üldse enamasti imelikud. Keegi kunagi kaebas siinse nightscene'i ühekülgsuse üle, kohalik siis, et keskmisel piduõhtul passib 100 meesterahvast 6 klubisse eksinud tütarlast. Mingites ekstrauhketes klubides maksab sissepääs kuskil 20 liiri ja õlu näiteks 10-15 (korruta 10-ga, siis saad väärtuse kroonides) ja mehi lastakse sisse ainult siis, kui neil oma naine kaasas on (või noh, miski naisterahvas). Mõnes kohas on sellise praktika rakendamine seotud kellaajaga, näiteks peale südaööd. Ilmselt on strateegia eesmärgiks tagada mingisugunegi sooline tasakaal Ruumis. Tasakaalutus muutuks daamidele ilmselt peagi häirivaks.

Too jutuks olnud Istanbuli-õhtu lõppes niisiis mingis ööklubis. Seal olid kohalikud turvamehed leiutanud hoopis kavala meetodi kuidas kliente peedistada. Raha küsiti klubist väljumisel. Kindlat summat ei nimetatud, taks olenes sellest kui palju sul parasjagu raha kaasas on. Ühel oli 100 dollarit kaasas. Kuna ta sellest loobuda ei tahtnud, siis tuli enne veidi väherda. Vähkrus osutus aga ebaedukaks ja loobuda tuli lisaks rahale ka rahakotist.

No on ahvid, seletas hiljem.

Pärast uurin koha nime ka välja, siis on teada.

Eesti eest...

2006-04-05T15:07:00.000+03:00

...võitlemine siin Türgis on raske. Vastaseid ka nagu eriti ei leia. Enamasti. Muidu näeb asi välja umbes selline nagu J.H.Rosny-vanema tuntud romaanis Võitlus tule pärast. St siis kaks ahvi (loe: ettevõtlikku noormeest) tambivad üksteist nuiadega (loe: otsivad probleemile lahendust).

Mingil põhjusel olen külastanud viimasel ajal üht rahvusvaheliste suhete osakonna loengut pealkirjaga Türgi ja Euroopa Liit. Semestri lõpupoole presenteerivad siin noored teemasid demokratiseerumisprotsessist kuni majandusarenguni EL liikmesriikides. Täna oli jutuks inimõigused Ungari näitel ja Baltikumi näitel.

Nagu laialdaselt teada diskrimineeritakse Ungaris mustlasi ja Baltikumis venelasi.

Esimesena võeti ette Ungari ja juba siis läks asi natuke käest ära, sest Scanad oli ka otsustanud loengut külastada. Teema kaotas tõsiseltvõetavuse kui Scanad poole ettekande ajal teatas, et mustlased on muidu väga toredad, ainult haisevad...

Nojah.

Baltikumi inimõiguste olukorrast rääkis Roman. Roman on abhaaslane. Abhaasia on autonoomne vabariik Gruusia territooriumil, pealinn on Suhhumi. Abhaasias venelasi ei diskrimineerita, vene keel on peale abhaasi keele ka riigikeel. Kuna grusiinidele Abhaasia ei meeldi, siis hoiavad vene rahutagamisväed seal olukorda kontrolli all. Seoses Abhaasia iseseisvumisega viidi läbi ka etniline puhastus, mis puudutas peamiselt grusiine, kuid ka selliseid vähemusi nagu juudid, kreeklased, ukrainlased ja venelased. Gruusias on siiani paljud hotellid ja majutusasutused täis Abhaasiast pärit põgenikke, seal elanud grusiine siis ilmsesti.

Aga teemaks oli siiski venelaste diskrimineerimine Baltikumis, peamiselt siis Eestis ja Lätis. Ja eestlased muidugi ei taha seda tunnistada. Ilmselt on ahistamissüüdistustega teisedki välismaal viibinud eestlased kokku puutunud. Eriti valulised kogemused olid mäletamist mööda ühel Saksamaale sattunud tuttaval, kes ühe estofoobist diskriminaalteadlase otsa sattus. Minul on teemaga suhteliselt vähe tegemist olnud, kuid enamasti on jäänud kõrvu umbkaudsed ja deklaratiivsed süüdistused. Kui asjale detailhaaval läheneda, siis paistab sageli tegu olevat vaid emotisoonivahu või otseselt vale informatsiooniga. Ettekujutuse saab väga hästi kui lugeda mõnda järjekordset Venemaa välisministeeriumi teemakohast teadaannet või kui tutvuda sealsete meediakanalitega. Selline on siis ilmselt kesmise eestlase tõde. Ainus konkreetne asi on kodakondsuspoliitika ja mittekodanike probleem, mis loomulikult on oluline ja nõuab lahendamist.AAGAA, millest rääkis Roman??? Tema rääkis eestlaste ja lätlaste kättemaksust venelastele, aastaringsetest natsirongkäikudest ja vihkamisest. Lisaks rääkis ta ka Läti presidendi puudumisest Moskvas toimunud võidupidustustel (wtf!), sellest et venelased ei või töötada valitsusasutustes ja üldse töötada, et Eestis puudub venekeelne kooliharidus, et kui Lätis või Eestis kellegagi vene keeles vestlust alustada, siis võid kergelt tappa saada. Ühesõnaga palju mula ja emotsioone. Ja, mis kõige parem: lõpuks rääkis ta sellest, kuidas Eestis kiustakse juute taga. Krt, ma muidugi ei ole sel teemal väga pädev. Aga, Inx, kuule, kui tagasi tulen, siis vist hakkan sind taga kiusama. Seni pean sind peamiselt läbi msn-i kiusama. Kas näiteks lollide winkside ja nudge'de saatmist saab tagakiusamiseks lugeda? Juuditeema tuli muidugi üllatusena, sellepärast ei osanud ma selle kohta midagi pikemalt vastu ka kobiseda. Tema argumentatsioon oli umbes selline, et kui 1989. aastal elas Eestis 4600 juuti ja 10 aastat hiljem 3500, siis järelikult aeti juudid välja. Selge see. Võib muidugi vaadata ka samal perioodil Iisraeli emigreerunud endise NSVL juutide arvu. Aga võib ka neid mitte vaadata. Tema näiteks ei vaadanud.

Pärast asja üle mõeldes jõudsin järeldusele, et selle juuditeooriani pidi Roman küll iseseisvalt jõudma. Vähemalt pole täheldanud sellist teemat Eesti lähiajaloos (kui teatud ahju-kriminaalia välja arvata). Loogika ilmselt oli järgmine: 1)natsid võitlesid NSVL vastu; 2)eestlased (need kes neid rongkäike teevad) võitlesid Nõukogude Liidu vastu; 3)järelikult on eestlased natsid (noh fašistid või midagi sellist); 4)natsid kiusavad juute taga; 5)järelikult eestlased kiusavad juute taga. Vana hea loogika stiilis mina magan öösel, sina magad öösel, järelikult mina olen sina.

Lisaks veel, et lõppude lõpuks ei olegi faktid tähtsad, sest täpselt nii nagu Roman Eestit näeb, nii näevad ka paljud teised Eestist idas. Mis tegelikult toimub ja kuidas tegelikult toimub ei oma tähtsust. Oluline on mida ja kuidas uskuda. Ükski fakt ei suuda korralikku usku kummutada, ei eestlase ega ka mõne teise oma. Proovi sa mormoonile selgitada, et Joseph Smithil polnud mingeid kuldplaate.

Kerkenes...

2006-03-31T22:55:00.000+03:00

...on mägi. Mäe otsas ja ümbruses on linn. Õigupoolest oli linn. Sinna tuli minna päikesevarjutust jälgima. Just sinna sellepärast, et sel kohal on tähtis ajalooline seos päikesevarjutustega. Vähemalt nii teatasid meile METU arheoloogid, kes viimased aastakümned seal mäe otsas laiaulatuslike kaevandustöödega on tegelenud. Tundus igati usaldusväärne.

Herodotos kirjeldas oma monumentaalteoses Ajalugu muuhulgas ka üht lahingut Kröösuse juhitud lüüdialaste ja Medese vahel. Keset kõige kurjemat lahingumöllu läks ilm ootamatult pimedaks ja päike kadus ära. See tekitas mõlemas osapooles hämmingut ning lahing jäi katki. Oli 28. mai pealelõuna 585. aastal e.Kr. Päikesevarjutuse fakti järgi ilmselt siis on kuupäev täpselt paika pandud. Herodotose järgi toimus kogu see üritus Medese pealinna Pteria lähedal. Meie reisi korraldajate sõnul asuski Pteria selle sama Kerkenese mäe otsas. Aga nagu wikist nähtub, siis ongi nemad (prk. Summers siis) praktiliselt ainukesed, kes selles veendunud on. Oli ta siis nüüd see Pteria või mitte, igastahes oli linn üsna muljetavaldav isegi 2500 aastat peale seda kui Kröösus selle lõpuks siiski maatasa tegi. Asi oli omal ajal päris põhjalikult ette võetud, sest 20000 elanikuga linna ümbritsev 7 km pikkune ja 5 m kõrgune müür oli kivi kivi haaval lahti võetud ja maastikule hunnikusse laotatud. Arheloogidele tegi muidugi rõõmu see kivi kivi haaval uuesti kokku panna. Ronisime sinna mäe otsa, sest seal on päike lähemal ja varjutus paremini näha. Lisaks meile oli mäe otsa roninud veel umbes tuhat inimest. Üritus oli igati hästi ette valmistatud. Ringi liikusid automaaturite patrullid ning keegi jaotas tursimiministeeriumi poolt välja antud varjutusevoldikuid. Türklaste hästi arenenud ärivaistu iseloomustas kohale sõitnud autolavka, kust pakuti soovijatele mõõduka tasu eest küpsist ja limonaadi. Hakkas pimenema. Mina olin muidugi oma varjutuseobjektiivi ühikasse unustanud ja vahtisin nõutlut ringi. Lõpuks läks päris pimedaks ja külmaks ja fotoka akud said ka tühjaks.

Naised...

2006-03-27T21:30:00.000+03:00

...moodustasid suurema osa beduiiniperekonnast. Klõpsisime telgis pilte teha ja perekonnapea andis meile vaba voli ka naisterahvaid jäädvustada, väljandades seda elegantse käeviipe ja ohkega. Jaa, tundus, et naised olid võimust võtnud. Peale kõige selle osutusid beduiinineiud väga edevateks, mida toetas asjaolu, et digikaamerast on võimalik pilti kohe vaadata ja siis kohe uus pilt teha juba parandatud asendist. Niisiis võeti sisse erinevaid esteetilisi beduiinipoose koos pere, lapse, sõprade, külalistega ja ilma nendeta. Neiu, kes lambaid karjatas, oli algul küll häbelik ja tõmbas rätiku näo ette, nii et isegi silmad välja ei paistnud, aga lõpuks leebus ja poseeris innuga. Eriti edevaks osutus aga hoopiski Jussuf, kes soovis endast saada ülesvõtteid umbes kolm korda suuremal arvul kui teised.
Asi lõppes sellega, et neiud kirjutasid meile oma aadressi ja lubasime valmis fotod koju jõudes ka neile saata. Muidugi oli meie kommunikatsioon üsna piiratud ja kuna aadress oli araabia keeles, siis ei olnud me üldse kindlad, kas nad just aadressi kirja panid või mida nad üldse silmas pidasid. Hiljem selgus, et tegu on siiski aadressiga. Rõõm.

Beduiinid
Kõrb
Süüria

Loodetavasti ei pane nad lähiajal lammastele häält sisse ja ei muuda oma asendit.

Ootamatult...

2006-03-23T16:49:00.000+02:00

...pöörasime kenale siledale ja üherealisele asfaltteele. Kvaliteetne saksa tehnika (nagu eelnevalt oli meile mersut tutvustatud) kogus tuure, kiirus ulatus juba umbes 60 km-ni tunnis, kui jällegi täiesti ootamatult, tee lõppes. Tee lõpus oli telk. Õigemini lausa mitu telki. Ning lambad.

Beduiinid, teatas autojuht, metsikud!

Jah, tee lõpus elas perekond metsikuid beduiine. Ilmselt kasutas Palmyra turismitööstus neid atraktsioonina sinna aegajalt eksivatele turistidele.

Kõik eestlased on muidugi Egiptuses käinud ja beduiinidega hästi tuttavad. Laialt on teada nende armastus kaamelite või noh dromedaride vastu. Meie beduiinid olid aga rohkem lammaste peal. Lambakasvatuse keset kõrbe muutis võimalikuks seal samas asuv allikas ja väike oaas. Paistis, et muuhulgas tegelesid beduiinid ka allika juurde rajatud veetorustiku korrashoiuga. Lisaks 4-5 telgile oli beduiinidel ka täitsa tellistest ehitatud väike majakene.

Autojuht hiivas end ohates roolitagant välja ning võttis suuna lähima telgi poole, nuhkis veidi aega ümber selle ja proovis edutult vastu riideseina koputada.

Paistis, et lähme beduiinidele külla.

Lõpuks ilmus keegi keffiyehi kandev meesterahvas telgiuksele, piidles meid veidi nõutul ilmel ning viipas sisse. Telgis tegelesid beduiinid parasjagu araabiakeelse ja -laadse MTV klooni Melody Arabia vaatamisega. Jah. Telgi taga oli üles seatud suur satipann.

Perekond koosnes mehest (33), tema noorest naisest, nende 3 lapsest, mehe nooremast vennast (18), tolle pruudist (või oli ta nüüd ta naine), siis veel ühest tibist, kelle täpne roll jäi segaseks ning lõpuks kahest vanemast prouast, kes olid ilmselt mehe emad. Lambad olid ka. See segase rolliga neiu tegeleski lambakarjatamisega. Võibolla oli karjus või kah mõne naine. Ei seda meie mõistnud, sest kommunikatsiooniks kasutasime peamiselt käsi, jalgu ning liivale joonistamist.

Vahtisime siis mõnda aega Melody Arabiat, jõime teed ja jagasime kaasatoodud hommikusööki. Hiljem näitas peremehe vend Jussuf meile pere valdusi, st seda oaasi siis - umbes 30 palmi, natuke võsa ning miski mülgas, kus lambad sulberdasid. Parima osa valdustest moodustas jäme oranž toru, millel kraanid küljes. Peremees keeras neist üht ja torust purskus umbes 15 m kõrgusele jäme veejuga.

Pärast ägedat konsulteerimist autojuhiga viidi meid juba mainitud majakesse, mis osutus saunaks ja kus sunniti meid duši alla minema. Autojuht karjus selgituseks midagi ja pööritas hirmsal kombel silmi. Gianni sattus viimasest nii ärevusse, et hüppas duši alla koos riietega. Vesi oli kuum ja haises väävli järgi, ilmselt geotermiline. Hiljem muidugi selgus, et duši alla oli meid vaja kupatada sellepärast, et meilt selle eest raha küsida. Küll oli suur aga üllatus, kui selgus, et raha meil ei ole.
Gianni riputas oma märjad riided päikese kätte kuivama ja laenas beduiinilt ühe tolle vanadest ürpidest ning keffiyehi. Pildil proovib beduiin parasjagu Giannile sündsat välimust anda.

Süüriast veel

2006-03-21T21:01:00.000+02:00

Palmyrast tuli ette võtta kiirreis ümbritsevasse kõrbesse. Kohalikud andsid nõu, et jalgsi ei ole see võimalik ning et kaamleid ei maksa usaldada. Ainuke mõistlik variant oli sõiduauto mersu, kusjuures koos juhiga. Laadisime siis oma kered ja proviandi luksussõidukisse (samal ajal hoolikalt jälgides, et veepudelid pagasiruumi põhjas asuvatest avadest välja ei veereks), panime panamakübarad pähe ja põrutasime minema.

Teeviidad näitasid Baghdad/Iraq. Autojuhi vuntside alla oli tardunud mõistatuslik irve.

Iraak, Iraak, tatatatata-pah-pah-piuuuu-puhhh, seletas ta rõõmuga ja viipas suunas, kuhu me parasjagu sõitsime.

Iraagi piirini oli sealt umbes 150 ja Bagdadi 500 km. Leppisime saatusega, sest me sõiduki uksed avanesid vaid väljastpoolt. Mersu kihutas kõrbetolmus aeg-ajalt mootori- ja keredetaile kaotades vastu meie umbmäärasele tulevikule.

Head uut aastat...

2006-03-20T21:08:00.000+02:00

... ütles Babak, iraanlane sajaviieteistkümnendast, täna koridoris vastu tulles ja kadus.

Nii-nii, mõtlesin salapäraselt.

Selgus, et täna algab kevad ja see tähendabki põhimõtteliselt uue aasta algust. Igati arukas mu meelest. Kaasnevat püha aga kutsutakse aga نوروز, nevruz, noruz, norouz. See tugineb pärsia päikesekalendrile, mille järgi algab siis uus aasta koos kevadega. Nev tähendab pärsia keeles uut (üsna sarnaselt nii mõnele teistelegi indoeuroopa keelele) ja ruz päeva. Päeva, päikesega jne-ga koos algab uus aasta. Iraanis siis 1385. Erinevus araabiamaade kalendrist tuleneb sellest, et tegu on nagu öeldud päikesekalendriga. Aga kevadpühana on nevruz populaarne paljudes islamimaades. Selle tähistamise traditsioonid ulatuvad ilmselt kaugele islamieelsesse aega, arvatavasti zoroastrianismi algusperioodi, mil päikest ja tuld au sees peeti ning mil kõneles Zarathustra.

Veel Iraanist rääkides valmistab eesti rahvale ilmselt palju meelehärmi asjaolu, et aasta viimasel kolmapäeval toimuva Chahar Shanbe Soori nimelise pidustuse käigus on pärslastel kombeks lõkkeid teha ning siis nendest üle hüpata. Jääb vaid küsida, et kus olid teie silmad, vanad eestlased, kui zoroastrianistlikud spioonid selle kombe pihta panid? Ja seda tehakse jaanipäeval!!! Oleks siis võinud vähemalt korralikult spioneerida!!!

Ekslesime...

2006-03-20T00:01:00.000+02:00

... bazaari ümbruskonnas mööda kitsaid tänavaid veel mõnda aega. Lõpuks oli juba pime. Meie tempot pidurdasid igal sammul kohatud lapsed, kes soovisid, et neist pilti teeksime. Peale pikemat ponnistust õnnestus siiski vanalinna tänavalabürindist välja murda ning võtta suund bussijaamale.

Meie eesmärgiks oli jõuda Süüria idaosas paiknevasse kõrbe, sest on ju ammust ajast teada, et kõrb on tore vaadata. Täpsemalt oli sihiks Palmyra - oaas ja endine oluline kaubalinn siiditeel - mis asub enamvähem keset Süüria kõrbe. Paraku sinna ühtki otsebussi ei läinud. Küll õnnestus meil saada piletid Hamasse, mis asub Palmyrast umbes 200 km kaugusel. Kohale jõudes selgus, et järgmine liikurvahend Palmyra poole väljub alles järgmisel hommikul. Meil aga oli kiire. Õnneks leidus Hama bussijaamas taksojuht, kes olid valmis 15$ eest meid kohale toimetama. Muideks 1 dollari eest oli Süürias võimalik osta 5-10 liitrit bensiini. Tingimisprotseduuri käigus õnnestus meil sõbruneda ka bussijaama baari omanikuga, kes pakkus lahkelt ööbimisvõimalust oma baaris, kahjuks pidime ära ütlema. Kella üheks olime Palmyras.

Islamikultuuri pealinn...

2006-03-19T00:01:00.000+02:00

...teatasid meile sajad plakatid üle kogu Aleppo. Tõesti. Peale väikest uurisklemist internetis, leidsin, et palmid olid nääriehtes ilmselt just kultuuripealinna avamispidustuste tarvis ja teps mitte uue aasta ega revolutsiooni tähistamiseks. Me islamikultuuri pealinnas asuva hotelli aknast jäi muideks silma vähemasti kolm kirikut. Paraku olime kohal täpselt nädal enne piduürituste täiega lahtiminekut ning veetsime oma päeva linnas pidutsemise asemel sularaha-automaati otsides. See oli keeruline, sest hoolimata ebainimlikest pingutustest tee küsimisel avastasime end ikka-jälle ümber ühe ja sama kvartali kõndimas. Pruukis meil korraks peatuda ja kelleltki automaadi kohta pärida, kui 10 sekundi jooksul jäi tänaval kogu elu seisma ning kõik kiirustasid uudistama mis teoksil. Oli isegi veidi kõhe, et kas politsei ei hakka meid sanktsioneerimata rahvakogunemiste korraldamises süüdistama. Selle vältimiseks otsustas Sean juhatust küsida ristmikul liiklust reguleeriva politseiniku käest. Viimane küll inglise keelt eriti ei rääkinud, kuid sellest hoolimata proovis käte ja saua abil meile suunda kätte näidata. Sauaga vehkimist märkasid ka oma järjekorda ootavad autojuhid, kes varmalt juhust kasutasid ning 2 sekundi jooksul Aleppo ajaloo kõige tähelepanuväärsemale liikluskriisile aluse panid. Meid see siiski ei aidanud.

Otsustasime, et meil on linnaga tutvumiseks aega kuni õhtuni. Seejärel tuli edasi liikuda. Oli pühapäev ning teisipäeva hommikuks tahtsime tagasi Ankras olla.

Kuna turistid peavad vaatamisväärsusi vaatama, aga meie olime seni näinud vaid Aleppo suurimat liiklusummikut, siis ei jäänud meil muud üle kui üles otsida tsitadell, mis on väga vana.Selle ümbruskonnas asub ka suur bazaar, mis on väga vana ja väga suur ja kuhu me ära eksisime ning kus kaupmehed meid üles kasvatasid ja oma keelt rääkima õpetasid.
Võrreldes Türgiga jäi silma, et alati leidus läheduses keegi, kes rääkis mingil määral mõnd võõrkeelt. Selle keeleoskaja leidmine oli samuti lihtne, sest kui ta juba ümbruskonnas liikus, siis tuli ta kindlasti meid koos ülejäänud rahvaga uudistama. Türgis väljaspool turismipiirkondi võõrkeeli eriti ei räägita ning ka spontaansed rahvakogunemised on pigem haruldased, v.a. kaupmeeste või taksojuhtide puhul.

Kalender...

2006-03-18T15:33:00.000+02:00

... on islami järgi tõesti mõnevõrra teistsugune. Esiteks arvestatakse ajaarvamist alates meie 622. aastast, mil Muhamed Medinasse asus. Teiseks on tegu kuukalendriga, kus aasta koosneb küll 12 kuust, kuid on kokkuvõttes 10-11 päeva lühem kui meie päikesekalender. Seega kui gregoriuse kalendris on 622. aastast möödunud 1384 aastat, siis islami kalendris mõnevõrra rohkem e. 1427. Kui samas tempos jätkata, siis näitavad islami ja gregoriuse kalender sama arvu aastal 20874.

Kuu algusajaks loetakse hetke, mil on võimalik vaadelda noorkuud. Uue kuu algust saab küll täpselt välja arvutada, aga kuu nähtavust mõjutab nii ilm, atmosfäär kui ka vaatleja asukoht. Seega on pea võimatu uue kuu algust ennustada. Segasemaks muudab asja veel seegi, et mõned moslemid arvestavad kuid vastavalt kohalikule nähtavusele, teised aga juhinduvad islamimaailma autoriteetidest.

Mõnikord kasutatakse kalendrite tootmiseks kirvemeetodit, mille alusel on kuud kordamööda 29- ja 30-päevased. Liigaastatel lisatakse viimasele kuule veel üks päev. Selline kalender annab keskmiseks kuu pikkuseks 29,53056 päeva, mis on küllalt lähedane sünoodilise kuu 29.53059 päevale. Iga konkreetse kuu pikkus jääb siiski hinnanguliseks.

Möödus 10 tundi...

2006-03-18T02:59:00.000+02:00

...mille jooksul reisikaaslased proovisid mitmete meetoditega mu passi omastada. Eriti ärevil oli loomulikult Sean, sest ameeriklasena pidas ta enda väljavaateid viisa saamiseks kõige nigelamateks. Kontoris Aljazeerat näitava teleka ümber kogunenud piirivalvurid olid küll väga sõbralikud... kuid siiski...

Umbes südaöö paiku astus vunts kontorist välja, viipas meile ja jagas välja blanketid. Igale oli kirjutatud summa. Olenevalt päritoluriigist erinev - minul 12$, Seanil 16$, Giannil 20$ ja Csanadil 40$. Paistab, et Eesti suhted Süüriaga on 3 korda paremad ning USA-l ja Itaalial 2 korda paremad kui Ungaril.

Kaks autotäit serblasi jäid meile nukralt järgi vaatama, neile oli Süüria küll viisaba, kuid piduriks osutus seltskonnas viibinud bulgaarlane (kellele viisa pidi maksma 65$). Nad läksid muideks Iraaki oma BMW-d müüma, pidi hea ja kontrollitud bisnis olema.

Meie aga astusime Süüriasse.

Oli aga probleem - mida teha öösel kell 1 Süüria piiril, lähimast linnast 50 km kaugusel... Serblased olid küll lubanud meid ära visata, kuid nad jäid maha teisele poole piiri.

Vaevalt olime aga jõudnud muretsema hakata, kui selgus paari tunni eest saladuslikult piiripunkti sugenenud väiksemat sorti meeskodaniku funktsioon meie eludes.

Mees teatas õnnelikult: 100$!
Meie ütlesime: Ei
Mees teatas sama õnnelikult: 100$! Ning viipas tähenduslikult tühjale taksopeatusele.
Meie ütlesime: 5$!

Mehe nägu vajus pettumusest pikaks ning ta võttis suuna oma auto poole. Meie võtsime suuna maantee poole.

3 sekundi pärast suundus mees uuesti meie poole ning pakkus: 50$!

Csanad, kes oli liiridest, dollaritest, eurodest, naeltest ja kõikidest neist summadest juba üsna segadusse läinud, teatas kaljukindlalt: Ei, 100$!

Taksojuht oli juba rõõmustama hakkamas, kuid meie hüsteeriline irvitamine ajas segadusse. Lõpuks peale mitmeid ähvardavaid ärakõndimisüritusi õnnestus meil umbes 10$ eest Alepposse jõuda.
Lisaks sellele, et olime ületanud riigipiiri, olime märkamatult teinud ka ajahüppe. Süürias on vastavalt islami kalendrile aastanumbriks 1427. Ametlikult kehtib küll ka euroopalik gregooriuse kalender. Palmid olid Aleppo kesklinnas siiski nääriehtes. Uus aasta oli saabunud 31. jaanuaril. Või olid need hoopis revolutsiooniehted, revolutsioonipäev oli 8. märts, mine tea.

Hommik...

2006-03-17T00:47:00.000+02:00

...saabus ootamatult koos Csanadiga, kes mulle midagi kõrva karjus. Mida täpselt, teab vaid tuul, mis ta sõnumi aknast välja kandist. Hotelli aknast, jah, selle sama hotelli aknast.

Kell oli 6.

Täna peame varakult alustama, teatas Csanad, meil on palju vaja ära teha.

Ahah.

Sean kohmitses oma kottide kallal, tal oli neid lausa kaks. Üks suur ning teine väiksem seljakott. Mõlemad pilgeni vajalikku kraami täis.

Nii, siin on föön, juuksekoolutaja, juuksesirgestaja, kolm adapterit... krt aga peaks neli olema... vihmavari, karp... hmm, jah, karp... statiiv, kaabellüliti fotokale, hmm ja kus siis akulaadija on... fotoka aku saab kohe tühjaks... krt...krt...krt... ma jätsin fotoka laadija maha...

Paistis, et tõsise matkajana oli Sean siiski ka midagi unustanud - juuksesirgestaja adapter veetis romantilise nädalavahetuse koos fotoka akulaadijaga ta ühikalaual.

Hommikusöögiks meil aega ei ole, teatas Csanad otsustavalt, sööme hiljem.

Plaan oli niisiis sõita Antakyasse ning sealt mingi transpordiga edasi Alepposse (Halep), mis asub Süürias. Kuna aga kellelgi meist viisat ei olnud, siis tuli talitada leidlikult. Kõige leidlikum asi, mis pähe tuli oli, et taksojuhid müüvad viisasid. Õigemini, seda oli väitnud see sell, kes meid eelmisel päeval lauta oli juhatanud. Igal juhul usaldusväärne.

Vastavalt legendile saab üldjuhul Süüria viisa oma kodumaal asuvast Süüria saatkonnast. Kui aga seal saatkonda ei ole, siis väljastatakse see piiril. See kehtib ka Eesti kodanikele. Meie trupi teised liikmed, kes olid USA, Itaalia ja Ungari kodanikud oleksid pidanud siis vastavalt nimetatud reeglile viisa varem hankima. Nad olid ka päev enne teele asumist Ankaras Süüria saatkonda külastanud, kuid sealt saadud vastus, et tuleb maksta 100$ ning oodata kaks nädalat, neid loomulikult ei rahuldanud. Niisiis, taksojuhid müüvad viisasid.

Noh, muidugi ei müü taksojuhid viisasid. See rabav fakt jõudis meieni koos süürlasest taksojuhi nõutukstegevalt nõutu näolime ning süürlasest piirivalvuri vaibana langevate vuntside alt väljunud ingliskeelse selgitusega: Teil on kaks varianti, kas lähete Gaziantepi (250km piirist) ja taotlete viisat seal... või ootate siin, kuni ma olen teie andmed Damaskusesse faksinud ja nemad seal otsuse vastu võtnud... see võtab aega umbes üks tund, kaks tundi, üks päev, kaks päeva, üks nädal või kaks nädalat... ei või iial teada, mida nad seal Damaskuses teevad... aga eestlasele võin kohe viisa välja kirjutada.
Ootate siin'ga pidas ta silmas piiripunkti ooteruumi, mis oli umbes kolm korda suurem kui Tartu bussijaam ja sisustatud väga mugavate puitpinkidega. Eemal asus ka taxfree pood ning mingi baar. Lootust andis ka keegi sakslasest rändur, kes viisat kohapeal kõigest 8 tundi oli oodanud. Solidaarsusest ei hakanud minagi siis riiki trügima vaid sättisin end pingile. Ootasime.

Samadağı...

2006-03-16T14:49:00.000+02:00

...oli meie järgmine sihtkoht, sest pikema arutelu ning teeküsimise kiuste jõudsime peagi kindlale veendumusele, et see asula asub väga suure tõenäosusega just mere ääres. Siiski õnnestus meil veeta umbes pool päeva Antakyas paaniliselt ringi jalutades, sest eranditult kõik kohalikud, kelle käest teed küsisime, juhatasid meid erinevates suundades. Ainuke inglise keelt rääkinud tüüp andis meile isegi oma telefoninumbri, enne seda kui ta meid kuhugi lauta juhatas. Laudas paraku ei teadnud keegi midagi dolmusest, mis peaks mere äärde sõitma. Ärge usaldage inimesi! Ja ärge usaldage oma reisikaaslasi.

Csanad:Kuidas me mere äärde saame?
Sean (silmi punnitades): Su, su, su, suuuuuuu.....
Kohalik (põgeneda proovides): Hõkk.
Csanad: Me oleme üliõpilased, välismaalased. Me tahame merd.
Sean: Vesi, vesi, vesi...
Kohalik: Väga tore.
Csanad: Ega te äkki ei tea, kust Süüria viisat saaks.
Sean: Meil oleks taksot vaja, taksojuhtidel pidid viisad olema.
Kohalik (väljapääsu leides ja tasapisi eemaldudes): Hmm, minge seda tänavat mööda ja siis küsige uuesti... kindlasti...

Kuid kui asjad on nii nagu nad parasjagu on, tuleb vaid meenutada põhitõde Lähis-Ida kohta: kõik on võimalik (ka see, et mõni asi ei ole võimalik) ja kõik juhtub nii nagu juhtub (lõpuks kindlasti).

Samadağı asus tõesti mere ääres. Liivarand oli mahajäetud - märk sellest, et turismihooajani oli veel aega. Kaks poeomanikku kõndisid rannakvartalis ja piidlesid kurjalt külmi laineid. Rohkem inimesi esmapilgul silma ei hakanud. Jalutasime ka meie mõned tunnid mere ääres ringi kuni ühest rannahotellist tormas pöörasel ilmel välja keegi soliidne härrasmees ning võttis suuna meile. Põgenemist takistas meri. Probleem. Mees viipas ja ähkis, komistas paar korda ning maandus lõpuks kõhuli tõusust maha jäänud lompi. Siiski meieni jõudnud, hõikas: Tere tulemast, haaras Csanadil käest ja hakkas teda hotelli poole vedama. Huviga järgnesime edutult vastupuigelda püüdvale reisikaaslasele kuni ta hotelli lokantas laua taha suruti. Kelneriks osutunud veidi porine mees naeratas võidukalt ja teatas veelkord: Tere tulemast!

Mis seal's ikka. Kuna kõik olid parasjagu näljased, siis ei tundunudki idee nii halb. Jalutasime kelneri saatel kööki, kiikasime jääkappi, külmkappi ja muidu kappidesse. Nähtust õnnestus edukalt üks lõuna komplekteerida. Tundus, et olime ainsad kliendid peale kassi, kes laua all kalapäid järas.

Ära on tüüdanud...

2006-03-14T19:07:00.000+02:00

... see nädalavahetuseti ühikas passimine, arvati, läheks õige kuhugi.

Buss väljus Ankarast õhtul kl 8, hommikuks pidime olema Antakyas (tuntud ka kui Hatay) - Sean, Gianni, Csanad ja mina ka. Peamiseks eesmärgiks siis minna.

Antakya asub Vahemere ja Süüria vahelisel alal ning Türgi osaks sai piirkond alles võrdlemisi hiljuti. Varem Süüriale kuulunud ala iseseisvus 1939. aastal ning liitus peatselt Türgiga. Suur-Süüria ideed kandvad kaardid ei tunnista provintsi tänini Türgi osana. Praegusest Süüria piirist jääb Antakya umbes 50 km kaugusele.

Buss jõudis oodatust varem - kl 5. Linn oli tühi. Romantikuna soovis Csanad loomulikult näha päikesetõusu. Ungarlasena oli mõistetavalt tema üks peamisi unistusi näha ka merd. Kaks soovi ühendades, leidis ta et tuleks minna mere äärde ja jägida kuidas päike tõuseb. Paraku jättis ta kahe silma vahele asjaolu, et meri asub rannikust läänes, mistõttu päike mitte ei tõuse vaid loojub sinna. Kuid on see siis tähtis.

Siiski esines ka probleeme. Linnast rannikuni oli 25 km. Ning kellelgi meist ei olnud aimu, kuidas ja millist teed pidi vahemaa tuleks läbida. Juhuslikud varahommikused uitajad jäid üsna imelikult meile järgi vaatama pärast seda kui Sean dramaatilisel näol neile lähenes ja juttu tegi: Su, su, su.... istiyorum... (vett, vett, vett tahan). Abi ei olnud ka meeleheitlikust: Büyük su istiyoruz (suurt vett tahame). Tummfilmile iseloomuliku väljendusrikka miimika tarvitamine ei olnud samuti abiks. Kohalikud põgenesid järjest kaugemalt distantsilt. Ilmselgelt ei piisanud Seani näitlejaandest etüüdi Vahemeri mängimiseks.

Harbiye teatas silt mööduva dolmuse kapotil. Selge, kõlab hästi.

Nagu kohapeal selgus, Harbiye siiski mere ääres ei asunud. Kuid seal oli siiski päris tore olla. Harbiye (Daphne) on maailmale tuntud eelkõige seetõttu, et neiu Daphne moondati seal loorberipuuks. Pärast mõningast mere otsimist, leidsime sealt hoopsiki nõlvakutäie veejugasid ning kohaliku minihüdroelekrijaama tehniku Ahmeti, kes meile lahkelt teed pakkus.

Pikem nädalavahetus...

2006-03-14T18:33:00.000+02:00

...jäi veidi lühikeseks, aga sellest hoolimata jõudsime seal ära käia. Kui veidi magada olen saanud, siis ehk kirjutan täpsemalt.

Naised on...

2006-03-04T15:32:00.000+02:00

... lugupeetud ja türgi rahvale palju head teinud. Näiteks sellal kui mehed eurooplastest okupantidele tina andsid, nikerdasid naised pomme, keetsid salpeetrit, sõtkusid dünamiiti ja tegelesid teiste selliste...khm... pehmemate tegevustega. Aga vabadusvõitlust kajastavad teosed märgivad alati naissoo tähtsat rolli Anatooliasse tunginud võõrvägede sealt välja ajamisel. Nii on ka Türgi esimese parlamendihoone vastas asuva Atatürgi ratsamonumendi jalamil lisaks kahele sõdalasele ka üks daam mürsk õlal (ja tuvi). Ainult... kui sõdalased asetsevad kompleksi hobuse pea poolses osas, siis daam mürsuga asub hobuse teise otsa poole jäävas osas.

Aga Berliinis on asjad hoopis nii.

Vastavalt välismaalaste...

2006-02-21T21:37:00.000+02:00

... seaduse paragrahv selle lõike tolle ja punkti veel millegi alusel jne rahuldame teie taotluse elamisloa saamiseks Eesti Vabariigis ning väljastame teile 06.03.2006. a Ankarast loa elada perioodil 01.02.2006-25.06.2006 eelnimetatud riikliku fenomeni poolt rahvusvahelise konteksti kontekstis evitaval territooriumil [mis ulatub Peipsi läänekaldast läände kuni meri vastu tuleb ning Läti põhjapiirist põhja kuni meri vastu tuleb (kui me vahepeal Peipsi koha pealt lahti ei lükka seda Maarjamaad, kui aga, siis uhke laine lööb Lätimaa randa seal Ruhja ja Valga all... siis on küll tore vaadata... a mis teist saab, seda ei tea, sest ühe tiiru nii ümber selle ilma nõndaviisi peab tegema)]. Või umbes nii. Ligikaudselt igastahes. Ei hakanud seda teksti pähe õppima. Seda teksti, mille üks neiu mulle hoolikalt märkmepaberile kirjutatuna seminaris poetas. See neiu, keda ma ei oodanud seminaris kohata. Täpsemalt see neiu, kes vahetusülõpilasena oleks pidanud tol hetkel ühes Läti põhjapiirist põhja jäävas ülikoolilinnas ühes hoopis teises seminaris olema. Tekst oli eestikeelne, hoolikalt hiljuti saabunud kirjast ümber kirjutatud. Ümber kirjutatud sellepärast, et mitte tähtsat kirja kotipõhjas ära kortsutada aja jooksul, mil adressaadil õnnestub leida keegi, kes oskaks selle sisu tõlkida.

Päevakajalistel teemadel...

2006-02-16T17:28:00.000+02:00

...jätkame, ütles lektor. Nagu te kindlasti kuulnud olete, saabus Türki hiljuti linnugripp. Haigestunuid on olnud ka Ankaras... Mina igastahes enam lindseid produkte ei tarvita. Nii ja kui paljud siis teist veel linnuliha või mune söövad?

Ruumis olnud umbes 15 üliõpilasest tõstsid käe täpselt pooled.

Mina lahkusin.

See ei olnud üldse minu seminar, nad olid jälle ruume vahetanud ja teatised selle kohta kleepinud teadetetahvli seina poole jäävale osale. See oli hoopis seminar Täna räägime mis pähe tuleb ja vaatame CNN-i ja BBC kurioosseimaid uudiseid Lähis-Ida riikide, USA ning Euroopa kohta.

Minult on küsitud, et kuidas siis on ka elada linnugripitsoonis. Nojah, kui Antalyas jalutasid kampuses majade vahel ringi erinevad pudulojused, maod, krabid ja muud imetabased lõunamaised olendid, siis siin Ankaras on ainult kassid ja koerad. Kanu ei ole. Absoluutselt pole kanu meil kampuses, võiks isegi öelda, et on kanapõud. Seega puudub ka võimalus mööduvat kana silitada või muul moel näperdada, samas on ka kanarünnaku oht minimiseeritud.
Tõsi, kaks turkmeeni pidasid lemmikloomana kalkunit, aga usbekid panid selle vaheajal pihta ning vahetasid kanaarilinnu vastu. Turkmeenid ehmusid kalkuni ootamatust kõhnumisest ning müüsid ta kiiresti linnas maha. Nii et ka see risk langes ära.

Ainuke asi, mis linnugripiga seoses tänavapildis silma jääb on see, et kui varem müüsid kebapçıd peamiselt kanadönereid, siis praegu on igal mehel lisaks välja pandud ka veise- või lambaliharull.

Muud ei paistagi paksu lume alt. Täna oli külmarekord e. -18 kraadi. Kohalikud ütlevad, et viimati oli nii külm ja lumine talv 1984. aastal.

Türgi...

2006-02-11T20:03:00.000+02:00

Pildil: detail Konya dervišikooli väravaornamendist

...võib kirjutada Google'isse otsingusõnaks. Võib kirjutada ka muid sõnu. Mina kirjutasin Türgi. Vastuseid sain üle 250k. Leidsin:
1) Türgi on huvitav ja soodne maa kus käia;
2) Türgi Vabariik on riik;
3) otsin naisreisikaaslast.

Hmm, jah, naisreisikaaslast, s.t. mitte mina ei otsi vaid keegi teine kuskil internetis. Nii et kui tunnete ennast naisreisikaaslasena, siis võtke seda arvesse, teid otsitakse.

Ahjaa, sellise huvitava lehe nagu islam.ee leidsin ka.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Vaid hoopis sellest, et türklasi on mitut sorti. On naisi, on mehi, tüdrukuid ja poisse, karvaseid ja karvutuid, pikki ja lühikesi, on mustapäiseid ja blonde. Isegi üks punapäine on. Ja lisaks on veel selliseid, kes on rahvuslikult meelestatud ja selliseid kes on rahvusvaheliselt meelestatud. Esimesed moodustavad ilmselt suure enamuse, nemad arvavad, et türklane olla on uhke ja hää - on pikk ja kuulsusrikas ajalugu, avar riik ja rikkalik kultuuripärand. Kuna rahvusel ja rahvuslusel on oluline osa Türgi Vabariigi tekkeloos, siis on loomulikult türklusel ka kehtivas riiklikus ideoloogias oluline osa. Mõned on selle nii hinge võtnud, et tahavad seda ka teistega jagada. Näiteks isamaalised häkkerirühmitused, kes aegajalt mõnda netilehte ründavad ja seal olnud teksti asendavad lühida sõnumiga, mis võib olla näiteks järgmine: Kord on terve maailm Türgi. Cemre, kes paari USA-s ja Euroopas asuva ettevõtte kodulehti värskendab, on paar korda pidanud seetõttu lisatööd tegema.

Ja siis on veel sellised, kes iga Türgis kohatud välismaalast imestunud näol piidlevad: Miks sa Türki tulid? Mis siin on? See kõik on jama! Oh! Siin on halb, põgene kiiresti... Need viimased on Türgi suhtes kriitilised ja paljud neist haaravad kinni igast väiksemastki võimalusest, et siit minema saada. Näiteks Orkhan, keda Antalyas kohtasin, oli just selline. Ta oli pärit Ida-Türgist, kuskilt Süüria piiri äärest. Ta isa tegeles lambakasvatusega ja Orkhanile lambad ei meeldinud. Ei meeldinud talle ka tema ülikool, teda ümbritsev keskkond, liiklus ja teised türklased vist ka eriti mitte. Isegi türgi köök ei meeldinud talle, ainult selles oli ta kindel, et tema kodukohas osatakse süüa teha. Sügisel läks ta semestriks Saksamaale õppima, Bonni.
Mina muidugi uurisin, et miks Bonni ja miks mitte näiteks Berliini. Sest on ju laialt teada, et Berliin on väga muhe linn, umbes sama muhe kui Tartu.

Äh, Berliini ma küll minna ei taha, seal elab ju miljon türklast, see on nagu mõni türgi linn, arvas tema.

Nojah, Berliinis muidugi tegelikult ei ela miljon türklast, aga see selleks. Idas elab türklasi üldse vähem kui läänes. Igastahes, paar nädalat tagasin võttis ta meie Antalya sakslastega ühendust ja uuris võimalusi, et kas nad saaksid kuidagi garanteerida tema edasist Saksamaale jäämist. Nii. Mis seal ikka.

Samas ei meeldi Saksamaa sugugi kõigile türklastele. Võibolla võtavad paljud sakslased iga türklast kui potentsiaalset immigranti. Näiteks Selim, kes paar aastat Kölnis veetis, tuli sealt pettunult tagasi. Esiteks oli tema sõnul sealse ülikooli tase viletsam kui Bilkentis (üks siinseid eliitülikoole). Peale selle kippusid sakslased arvama, et ta on metsast tulnud ja ei jaga matsu. Aga jagas küll. Ja ei läinud tal ka neiukestega hästi. Muig. Selles suhtes oli ta vist küll esimene türklane Euroopas. Igastahes tema jutu järgi pruukis tal vaid mainida, et on türklane, kui kõik naisterahvad ustest-akendest põgenema pistsid. Selline asi võib muidugi pikapeale häirima hakata. Nii otsustas ta koju naasta ja peale ajateenistuse läbimist hoopis koos 2/5 BZ-ga muusikat tegema hakata.

Mina ei...

2006-02-08T20:00:00.000+02:00

Pildil: Meil, milles üks mu sõpru proovib selgitada, millistel juhtudel Jumalaga seoteid väljendeid kasutada. Kuigi need pärinevad araabia keelest, on nad laialt kasutuses ka türklaste hulgas.

...joonistanud neid koomikseid, arvas heaks üks Taanist pärit rahvusvaheliste suhete tudeng eilses seminaris mainida. Nojah, selge see, et vaevalt keegi kel rahvusvahelistest suhetest mingit aimu on oleks Neid koomikseid joonistama hakanud.

Möödunud nädalal oli ka Ankaras Taani saatkonna juures väike mäsu olnud, saatkonda ennast siiski põlema ei pandud. Paar päeva tagasi kui sealt juhuslikult mööda jalutasin, siis oli kõik rahulik. Ainult kõrvaltänavas oli umbes 20-kohaline politseibuss ja kvartali ümber tiirutasid mõningad patrullid. Taani saatkond asub muideks otse eriti hästi kindlustatud USA saatkonna kõrval. Eelmise postituse juures olev pilt ongi tehtud USA saatkonna ees ning kujutab Iran Caddesit.

Kohalikud tudengid jälgivad asjade käiku huviga. Minu toanaabrid uurisid pool tundi tagasi näiteks seda lehte.

II s.

2006-02-06T12:53:00.000+02:00

Uue semestri algusega seoses on pöördelised muudatused toimumas kogu kampuses. Välisüliõpilastest on 2/3 vahetunud - need siis kes tulid vaid üheks semestriks on asendunud teistega, kes on tulnud üheks semestriks. Minu toanaabrist iraanlane, kes teatavasti ootamatult kadus (loe: abiellus), ongi kadunud (loe: kadunud) ning tema koha võttis sisse hoopiski ameeriklane. Intrigeerivamad lood sündisid aga kõrvaltoas, kuhu kolis üks jube hull (nagu ta toakaaslased teda kutsuvad). Hull näeb välja nagu iga keskmine türgi üliõpilane, tuleb lihtsalt teada, et ta hull on. Asjale lisab vürtsi asjaolu, et hullul üliõpilasel käivad vahel peal ka hullusehood. Viimased ongi põhjuseks, miks toanaabrid teda jubedaks hulluks kutsuvad, muidu piirduksid nad ilmselt lihtsalt hulluga. Aga olgem ausad, igal korralikul hullul peavad ju hood peal käima, muidu oleks asi kahtlane. Hood tulevad tavaliselt öösiti, siis kui teised magavad, ning seisnevad reeglina verdtarretamapanevates karjetes. Karjed on parasjagu valjud, et kella kolme paiku öösel pool ühikat üles äratada. Eriti üles ärkavad hulluse all kannatava isiku toanaabrid. Algul arvasid toanaabrid, et karjuja on pahast vaimust vaevatud, hiljem rääkisid oma tähelepanekutest ühele psüholoogiatudengile, kes nende südameid kergendades teatas, et tegemist on ilmselt lihtsalt hulluga, pole vaja muretseda. On need asjad kuidas on, aga pärast hulluga tutvumist kadus enamikul meie korruse tudengitest soov peale kooli lõpetamist minna sõjaväkke aega teenima, sest viimase aasta enne magistriõpingutega alustamist oli nüüdne hull just seda tehes veetnud.

Hullukspeetu hullust süvendas kõigele lisaks ka vaheaega pidamast saabunud tšetšeen Ruslan, kelle lavatsi kodanik oli hõivanud. Segadust oli parasjagu ning karjeid ja karvu.

Kuna ühikas oli vaheajal suletud, siis pidid kõik endale ühikasvedelemise asemel mingi muu tegevuse leidma. Enne seda aga tuli ennast korralikult ühikast välja registreerida, arved maksta ja muud nipet näpet. Kuna Ruslan aga türgi keelt ei valda, siis võttis ta koridoris ühe kohalikul tudengil natist kinni, et see teda asjaajamisel tõlgiks. Kinnipüütu inglise keele oskus oli aga paraku nadivõitu, mistõttu ta ühikategelastele seletas, et Ruslan ühikast lõplikult minema läheb jne. Niisiis leidis turd tšetšeen naastes oma voodis põõnutamas hullu ekssõduri. Türgi gambiit.

Jälle

2006-02-05T18:28:00.000+02:00

Pildil: pardipolitseinik riskiparti rusikaga ähvardamas

Paljud lugejad (2) on Tõe Hetke toimetusele saatnud kaebusi seoses siin esinevate kõrvalekalletega heast maitsest ning kristlikust moraalist. Samuti kirjutas keegi, et ei tohiks blogisse panna Atakule pilti, kuna see näeb liiga nilbe välja. Lõppeks helistas üks väike lugeja tARTust ja palus, et ma paneksin üles rohkem pilte karukestest, jänesekestest ning muudest närilistest. Sellised on siis tagajärjed, kui jätta poolteist kuud blogis vahele - inimesed hakkavad ise mõtlema ja mis veel hullem, ka omalkäel tegutsema. Seda ma ei soovinud. Selle põhjustas paratamatus marsruudil: Ankara-Istanbul-Riia-Tartu-Tallinn-Riia-Istanbul-Ankara.

Vahepeal aga ründas Türgit külmalaine, lumetorm ning linnugripp. Kõige selle tagajärjel on nüüd Ankaras külm, lumine ja... tuvipirukate hind vabalanguses. Moodustatud on ka spetsiaalsed üksused, kelle ülesandeks on linde kontrollida ning... ühesõnaga, keegi ei tea, mis neist pärast saab, nad kaovad jäljetult.

Teil on ilusad traktorid

2005-12-14T04:06:00.000+02:00

Ahu tuli ükspäev kooli ja võis märgata, et temas oli midagi justkui teisiti, miski oleks justkui muutunud... kuid mis täpselt, sellest ei olnud aru saada. Ta istus radika peal ja pilgutas silmi, seejärel pööritas silmi ning hööritas pead. Kõõritasin teda nukralt silmanurgast koridorinurgas seistes. Vist on hull.

Koos lahendusega saabus Sheila: Oi, sul on uus soeng, nii nunnnununununnnu... ja kus su prillid on, ah, läätsed, ahah, nojah. Nii nunu-nunu-nunnu... oeh.

Hmm, tundub, et Ahul on uus soeng, järeldasin.

Oi, ja kas see on mantel...jah?...ongi mantel, oi-oi-oi, kust said sellise toreda mantlikese-se, nii nunnununununnnu...või Kõzõlaist said, ahah.

Nii-nii, paistab, et Ahul on uus mantel, jätkasin tähelepanekutega.

Oi, Ahu, sul on lahedad püksid, ja mis seal põlve kohal on...liblika pilt, oi kui kuul...mõtle, pilt on pükste peale pandud...kes sellist imet küll enne näinud oleks... kas see on ka türgi liblikas? ah, ei tea? paistab küll türgi liblika moodi olevat, tiibade peal on Atatürgi pildid... eh-eh-eh...khmm, kandsin ette vaatlustulemuste põhjal koostatud kultuurisobiva komplimendi.

Kõik olid rahul.

Hea sõnaga tasub ikka kaasvõitlejat kostitada. Mõnikord läheb asi aga õige imelikuks. Näiteks on seminarides paljudel üliõpilastel komme teha õppejõule komplimente viimase päratu tarkuse kohta. Möödunud nädalal kulus umbes pool tundi seminarist sellele, et keegi selgitas ülejäänud kohalviibijatele õppejõu eruditsiooni mahlakaid eripärasid. Lektor ise proovis küll võidelda ja jututeema mujale viia, aga järgmine löök võttis ka tema lõplikult sõnatuks.

Ja, vaadake, millist head ülikonda ta kannab ja seda lipsu, mis imetabaselt hästi ta silmadega sobib, teatas innusunud jünger ennastunustavalt.

Järgmine lugu...

2005-12-12T01:40:00.000+02:00

on kirjutatud 12 aastat tagasi, siis kui Eestis otsiti ainet vabaõhu rockooperi jaoks...

Homoteema ajal, mil Tallinnas toimuvad geiparaadid ning linna külastavad aastavahetusel tuhanded skandinaavia geid, on siiski oluliseks peetud ka Türgis. Tegelikult üks esimesi kultuuriomapärasid, mida kohalikud arvasid heaks välismaalastele selgitada puudutas just nimelt homondust.

Veel Antalyas toimus alljärgnev vestlus Ersiniga:

Mu väljamaalastest sõbrad, kindlasti olete Türgis siin veedetud kahe tunni jooksul märganud tänavatel, kohvikutes, autobussides ning ka muudes avalikes ja käidavates kohtades mehi üksteist kallistamas, kõndimas käsikäes või muul teile ebaloomulikuna tunduval moel üksteise läheduses?

Tõepoolest, nii see on, me sõber, vastasime.

Nüüd kuulake mind, kallid külalised, need mehed kes seal bussis kallistavad, mesijuttu üksteisele kõrva sisse sosistavad ja kihistavad... need mehed ei ole homod... need on normaalsed mehed, meil Türgis on lihtsalt kombeks kallistada ja musi teha.

Ah-ah, vastasime.

Ei, päriselt. Tahate, võin teid kohe kallistada või suudelda, pani ta ette.

No-noh... no hea küll, kui teil see kombeks on, va pervo, nõustusime ebaledes.

Üldiselt seda kallistamisjuttu armastatakse ikka rääkida, et keegi ei arvaks, et tänaval üksteise käevangus liikuvad tihevuntsilised keskealised härrasmehed moodustaksid miski paarikese - nad on lihtsalt head semud, selge. Pedendus on siinmail ebapopulaarne, kui kedagi solvata tahta, siis arva, et ta on gei. Homosid ei võeta ka sõjaväkke. Kuna sõjaväeteenistus on kõigile noormeestele kohustuslik, siis mõned patsifistireod on teenistusest pääsemiseks proovinud homosid teeselda. See on aga keeruline, sest komisjonile tuleb esitada oma geisust tõendavad materjalid. Paraku ei ole ükski tuttavatest täpselt suutnud mulle selgitada, et kuidas krdi moodi see tõestamine peaks välja nägema. Oma fantaasial on muidugi lastud väga erinevaid teid pidi lennata, tehke seda ka teie...või siiski parem mitte.

Lääne-Euroopa ja Ameerika aladelt pärinevatele homofiilsetele külalisüliõpilastele on muidugi türklaste geipelgus võõrastav. Nii asutati lausa midagi geide vabastusliikumise taolist ning mõnegi väljaspool kampust elava tuttava korteriuksele ilmusid sildid: tere tulemast homod, gei on hää või siin on lahedad peded. Tõsi, siltide üle irvitati isekeskis, sest tõenäoliselt ainukesed, kes neist aru said, olid nende autorid ehk siis korteriasukad ise.

Reedel tähistas oma viimast nädalat Ankaras Bill. Ta on Kanadast. Kanada ja Eesti oluliseks sarnasuseks on lokkav kirvemõrvarlus, mis eristab meid USA-st, kus tapmiseks kasutatakse peamiselt tulirelvi. Billiga oli üldse alati väga võigas vestelda. Tema oli ka üks neist vähestest, kes elades ühikas, pani oma toauksele sildi: gei on lahe. Paar päeva hiljem oli keegi väikselt ja väriseva käega sildi alla kirjutanud: jobu. Viimasest asjaolust Bill ennast segada ei lasknud, sest kiri lisas sildile tähendusrikkust juurdegi. Oma viimasel õhtul oleks Bill peaaegu baarist välja visatud, sest ta sodis kõik seinad täis geipropagandistlikke loosungeid. Kui nüüd järele mõelda, siis keegi neist vist küll aru ei saanud, ilmselt ei sobinud need lihtsalt interjööriga...

Pöörlemine

2005-12-11T18:20:00.000+02:00

Ankarast ligi 300 km lõunasse jääb kena linn Konya, mis on tuntud kui peamine sufide keskus.
Sufism on teatav islami usulahk. Religioonipraktikute vennaskondi kutsutakse dervišiteks - kui kristlusest proovida mingeid paralleele tõmmata, siis vahest midagi kejusmunkade taolist. Mungaordud muidu musulmanide hulgas just väga levinud ei ole, kuid Konyas kloostrielu ja askeesi arendades kasvatati muuhulgas ka oma autoriteeti. Igastahes sufide keskusi võib leida territooriumil Balkanilt kuni Iraani lõunaosani.

Kloostris askeesi pidades tegelesid dervišid peamiselt mõttetööga leiutamaks uusi viise kuidas oma füüsist ära kasutades jõuda kontaktini Allahhiga (majdhb). Näiteks võib tuua selliseid innovatsioone nagu iseenda torkimine nugadega, kõrvetamine raudoradega, põlevate süte või elusate madude söömine - kasutust leidsid mitmed regiooniti erinevad meetodid.

Konyas leiti, et kõige paremini toimib pöörlemine - pöörled religioosse muusika saatel ümber oma telje transiseisundisse ning saad Allahhiga kontakti. Pöörlemise harjutamist alustavad noored dervišid juba varakult ning selleks kasutatakse põrandasse või mingile plaadile kinnitatud varbapidet - väike nupp, millest saab varbaga kinni võtta, et mingigi koordinatisoon säiliks. Kogenumad dervišid seda muidugi ei kasuta. Efektne pöörlemistseremoonia toimub igal aasta detsembri esimesel poolel ning kogu maailm siirdub Konyasse seda vaatama, nii ka meie. Üks on igaljuhul kindel - dervišitest saaksid head kosmonaudid, sest peale pooletunnist keerutamist ei paistnud ühelgi mingeid koordinatsioonihäireid olevat (pöördeid oli minutis umbes 50-70). Tavainimene oleks juba minutilise tiirutamise järel audis ning vajuks tuigerdades publikusse. Paraku sellist kahjurõõmu vaatajatele ei pakutud, kuigi iseenesest oleks ka see päris huvitav olnud.

Imelike harjumuste tõttu on sufisid islamimaailmas (peamiselt siis Ottomani ja Pärsia riikides) taga kiusatud ja ketseriteks peetud. Vahest tuntuim sufi oli 13. sajandil elanud mulla Nasreddin, kes on peategelaseks paljudele Lähisida, aga ka Kesk-Aasia naljalugudele. Eestis ilmus Nasreddinilugude raamat 1987. aastal. Konya ja Ankara vahelise maantee ääres asub ka mulla ausammas, see kujutab võimsa turbaniga vanemat meesterahvast tagurpidi eesli seljas istumas. Tagurpidi ratsutamise kohta käivaid lugusid on ilmselt kümnid, sadu või tuhandid...

Ühel kenal päeval sõitis mulla Nasreddin eesli seljas tagurpidi, näoga looma tagaotsa poole.
Hodša, sa oled eesli seljas tagurpidi, juhtisid inimesed ta tähelepanu asjaolule.
Ei, mu sõbrad, vastatas ta, mulle pakub lihtsalt rohkem huvi see kust ma tulen kui see kuhu ma lähen.

Kuid on ka muid...

Omal ajal võisid mehed võtta rohkem kui ühe naise. Võttis siis ka mulla endale teise naise, noorema kui esimene. Ühel õhtul koju saabudes leidis ta naised tülitsemas, et kumb on mehe poolt rohkem armastatud. Algul ütles mulla, et armastab neid mõlemaid võrdselt, kuid see ei rahuldanud kumbagi naist. Lõpuks küsis vanem: Oletame, et oleme kolmekesi paadis ning see hakkab uppuma, kumma meist sa esimesena päästaksid? Mulla mõtles natuke ja ütles siis vanemale naisele: Kallis, aga sa ju oskad ujuda või kuidas?

Kord tõi mulla Nasreddin koju naisele kaks kilo head liha. Seejärel naasis tööle. Naine kutsus kohe oma sugulased külla ja valmistas neile võimsa eine. Õhtul kui mulla koju saabus, pakkus naine talle õhtusöögiks vaid leiba ja sibulat.
Aga miks sa midagi lihast ei teinud, küsis mulla.
Olin just liha ahju panemas kui see neetud kass tuli ja liha pihta pani, vastas naine.
Mulla püüdis kassi kinni ja kaalus ära. Kass oli täpselt kaks kilo.
Vaata, kui see on kass, mille ma just ära kaalusin, siis kus on liha, küsis mulla, kuid kui see on liha, siis kus meie kass on?

Kord uitas mulla nagu ikka turul ja uuris pakkumisi. Üks kaupmees müüs lindu, mida ta varem kunagi näinud ei olnud. Lind oli imelik ja värviline. Kaupmees hõikas hinda:
Sada liiri!
Sada liiri linnu eest, imestas mulla. Vaadanud pikalt lindu mõtles ta, et sellest küll mingit kasu ei saa olla. Ta kiirustas koju ja tõi kohale oma kalkuni, võttis sisse koha linnu müüja kõrval ja hõikas:
Kakssada liiri!
Inimesed hakkasid ümberringi naerma ja mullat pilkama. Sellise tavalise linnu nagu kalkuni eest ei olnud keegi nõus kahtsadat liiri maksma.
Aga tema müüb seda imelikku kasutut linud saja liiri eest, proovis mulla selgitada.
Ei, öeldi talle, see on papagoi!
Ja siis, mis kasu see papagoi teeb? küsis mulla
Kas sa siis ei tea, vastasid kõik, papagoi räägib nagu inimene.
Sellisest ootamatust vastusest imestununa vaikis mulla hetkeks.
Nojah, kui tema papagoi räägib, siis minu kalkun mediteerib...

Kolm

2005-12-05T20:01:00.000+02:00

Seni on enamik kohatud türklastest olnud võrdlemisi tolerantsed ja sekulariseerunud, eile aga sattusin kokku ühe teistsugusega. Oli teine äravalgustatud Jumala enda poolt. Tundes minus ära välismaalase ja pidades mind mõistetavalt kristlaseks, asus ta rünnakule:

No mina ei saa aru, kuidas teil, kristlastel, ikka see kolmainsus saab olemas olla. See on ju täielik rumalus. No, mõtle, kolm on üks...hmm...kuidas, kuidas, kuidas küll... ja jeesus, tema oli ju inimene üldse. Ma ei tea ikka, kuidas ta siis jumal saab olla... või jumala poeg... noh... Minu meelest on see kristlus ikka täielik jama... jäi ta lootusrikkalt mu kaitsekõnet ootama.

Vaata, kui sul on mingi haigus, näiteks kõhugripp, siis on ju ka nii, et on palavik ja on kõht lahti ja pea ka valutab - on ju kolm ja samas üks haigus, ei tulnud mul midagi paremat pähe.

Rohkem ma teda näinud ei ole.

Kaks tilka vett

2005-12-02T18:41:00.000+02:00

Proovin ennast ikka Eesti eluga ka kursis hoida, väga huvipakkuvad on olnud Laura krantsi lugu ja Kakluse-Voova baar. Varsti on ilmselt oodata uut skandaali. Üks netipood on oma logole asetanud tuntud multifilmiheerose... või ainult meenutab see roheline junn mr. Hanky't. Arvan siin siiski nägevat vandenõu. Vähemalt ei ole tegemist mõne erakonna valimis- või piimatoodetereklaamiga.

Pärsia

2005-11-29T11:14:00.000+02:00

Tänaseks seminariks valmistumine osutus ootamatult keeruliseks.

Muideks, tulge kõik väikeseparjutust vaatama.

Eelmisel nädalal,

2005-11-25T17:04:00.000+02:00

mu kallid, pikad haisvad adruvallid, kolis me ühikatuppa üks uus tüüp. Ta on kah välismaalane. Niiet kaks türklast ja kaks väljamaalast me toas - viik. Järgnevad penaltid. Tema on Iraanist. Näind olen teda ainult kaks korda. Sest...

Kuule, ma abiellusin, lähen mõneks ajaks ära mingit tibi sebima, selgitas ta avameelselt oma lähinädalate plaane.

Oh, õh, misasja, sa abiellusid... sa oled teist nädalat Türgis ja sa abiellusid, jätsin igaksjuhuks ütlemata ning soovisin südamlikult, et mitte öelda pisarsilmil, talle õnne tema tulevases elus koos mingi tibiga.

See on mut'a abielu, ära nüüd liiga härdaks ka mine, jõudis ta veel hõigata enne kui uks ta seljataga kinni vajus.

Uskmatutele selgituseks: Mut'a on omalaadne shi'iitide abieluvorm. Peale Khomeini võimule tulekut 70. aastatel sai Iraanist islamivabariik ning kehtestati ranged koraanile põhinevad seadused. Muuhulgas propageeriti ka mut'a't. Mut'a on ajutine abielu. Ametlikust abielust eristavad seda päris mitmed tunnused. Esiteks - see kehtestatakse kahe inimese vahelise (salajase) lepinguga, tunnistajaid ei ole tarvis. Teiseks - lepingus pannakse paika ka abielu kestus (enamasti kuskil vahemikus 1 tund ja 99 aastat). Kolmandaks - kui tavaliselt võib iga mees (vastavalt Iraani seadustele) endale võtta 4 naist, siis ajutisi abielusid sinna hulka ei arvestata ning ajutiste abielude arv ei ole piiratud, s.t. mehel võib olla 4 naist pluss lugematu arv ajutisi naisi. Naisele peab piisama ühest mehest, olgu ta siis ajutine või päris.

Siiski leidsid sunniidid juba umbes 1000 aastat tagasi, et ega see ajutine abielu üks õige asi ole. Seega sunniidid pole selle traditsiooniga ka väga kursis, veel vähem türklased, kes peavad juba pea sada aastat ainult ühe naisega läbi ajama. Eh-eh-eh-eh. Muidugi nimetavad imperialistid ning muud eurooplased mut'a abielu lihtsalt teatavaks prostitutsioonivormiks. Viimane aga ei pea hoopiski mitte 100% paika. Sageli kasutavad seda näiteks tudengid ja muud islamistlikud lillelapsed. Muidugi ei räägita sellest vanematele, sest hoolimata ametlikust doktriinist ei ole see siiski esimese abieluna just väga au sees.

Foto: vaade Tbilisile kuulsa vene kirjamehe Aleksandr Gribojedovi haua kohalt. Gribojedov löödi Teheranis Vene riigivõimu esindamise tõttu maha aastal 1829 ning maeti Tbilisi kohal kõrguvale mäenõlvale.

ქართული ენა (kartuli ena)

2005-11-24T23:34:00.000+02:00

Vahemärkus: Kartuli keelt räägitakse Gruusias ja kirjutatakse seda üles kartuli tähestiku abil. Ma saan aru küll, et viimasel ajal on Eesti ja Gruusia suhted äärmiselt soojaks muutunud ning tuhanded meie riigiametnikud, poliitikud ja ajakirjanikud on seda riiki õilsatel eesmärkidel külastanud. Aga kartulivabariik on siiski Eesti, seda ei saa meilt keegi ära võtta...või siiski, Sakartvelo.

Grusiinid...

2005-11-22T18:28:00.000+02:00

...on kaukaaslased. Ilmselt on see seotud kuidagi Kaukaasiaga. Kaukaasia asub umbes Musta ja Kaspia mere vahelisel alal. Seal on mäed. Viimane asjaolu tekitab eestlastes grusiinidega suheldes alaväärsuskompleksi, sest alatihti jõutakse küsimuseni, et kui kõrge siis ka teie kõige kõrgem mägi on või milliseid mägikitsi siis teie kütite või kas teil mägiteed ka juuakse... Ilmselt teatud osa grusiinidest teeb seda meelega, ise samal ajal muiet alla surudes. Oh, kas teil ei olegi mäesuusakoondist... pugistatakse rõõmuga. Noh, aga vähemalt oli meil Kalevipoeg, kes oli suur nagu mägi. Võibolla olid Kalevipojal ka kitsed seljas ja külgedel kasvasid teepõõsad.

Kaukaaslased on peamiselt tuntud kui tõmmud tumedasilmsed ja tumedate mõtetega ringi liikuvad isikud. Venkud vähemalt nimetavad kaukaaslasteks eelnevale kirjeldusele vastavaid isikuid. Kaukaasiaga on seotud ka rassitüüp, mida inglise keeles kutsutakse caucasian/caucasoid, ja mille abil kirjeldatakse labaselt öelduna lihtsalt valget inimest.

Grusiinid on hingelt blondid ja sinisilmsed. Nad ise räägivad, et türklased on oma pidevate häirivate vallutusretkedega aja jooksul nende välimuse ära tõmmutanud. Türklased on aga samuti hingelt blondid ja sinisilmsed. Nad ise räägivad, et araablased on ajaloo vältel neid tõmmustanud. Araablased ilmselt on samuti hingelt blondid ja sinisilmsed ja räägivad, et tõmmu jume pärineb mustast Aafrikast. Aafriklastel läheb muidugi raskeks.

Hiinlase pomm

2005-11-20T22:47:00.000+02:00

Pildil: Gruusia

Palestiinlane on põgenik, olude sunnil peab ta elama Liibanonis. Faking liibanonlased, armastab ta jutu sekka poetada. Liibanonlased diskrimineerivad palestiinlasi, ei luba neil töötada ja muud kasulikku teha. Palestiinlane oskab aga teha liibanonlaste aktsenti ja saab nii lihtsalt kuskil tööd. Peamine on, et tööandja dokumenti ei küsiks, sest dokumendi peal on kirjas: palestiinlane. Nüüd on ta Türgis, et õppida inseneriks. Liibanonis teda ülikooli ei võetud, seda hoolimata kõige parematest sisseastumiseksamite tulemustest. Põgenikule polnd ettenähtud.

Palestiinlasel on pruut, aga pruut on hiinlane. Palestiinlase nimi on Naje, hiinlase nimi on Hue. Naje teab maailma asjadest kõike, hiinlane teab kah nii mõndagi. Näiteks teab Naje, et 2. maailmasõja ajal okupeerisid Eesti ära sakslased, et George Bush on pede (Muidu on Bush lahe mees küll, mulle täitsa meeldib, aga kuulsin teemajas räägitavat, et pede) ja seda kuidas araabia riikides lihtsalt head bisnest teha.

Hea bisnesi jaoks tuleb kuskil araabia riigis asutada sõltumatu ajutrust e. thinktank, viia läbi mõned uuringud või midagi sellist, koguda natuke rahva tähelepanu ühesõnaga. Seejärel tuleb hakata rohkelt publitseerima USA- või EL- vaenulikke kirjatükke, see pidavat lihtne olema ja huvitunud lugejaid on ka rohkesti. Kui nüüd USA või EL-i ametnikud neid kirjutisi loevad, siis enamasti otsustavad nad alustada thinktanki finantseerimist, et analüüsid oleksid veelgi täpsemad ja laiahaardelisemad. Lihtne! Pealegi pole vaja mingit naftaga äritsemist või näppude õliseks tegemist.

Naje idee oli aga sisse viia innovatsioon - kritiseerida oma tuleviku ajutrusti abil hoopis Hiinat. Ma pakkusin jutu jätkuks, et hiinlased saadavad talle raha asemel pigem tuumapommi.
Selle peale Naje ainult naeris enesekindlalt: Eh, hiinlastel ei ole ju tuumapommi, neil on ainult tuumaelektrijaamad.

Nüüd muutus aga Hue ärevaks: Äh, muidugi on meil tuumapomm, igakell on meil tuumapomm.

Pole teil mingit pommi, ma tean küll... ja hakkas kõiki tuumariike üles lugema.

Nii nad siis vaidlesid kuni hiinlasel mõõt täis sai ja ta vihaselt nuuksudes minema läks: Meil on tuumapomm...nuusk-nuusk...ma sulle näitan veel, jobu...

Lahkusin sündmuskohalt märkamatult.

Georgi...

2005-11-19T21:51:00.000+02:00

...pidavat olema Gruusias kõige levinum mehenimi. Meie esialgu ühtegi Georgit ei kohanud. Küll oli aga kõikjal ringijooksvaid põrssaid, kesikuid ja muid sealaadsed olendeid. Neid oli nii massiliselt, et buss pidi alatasa pidurdama. Asjaolu, et sigadele tuleb teed anda, muidugi musulmanist bussijuhile eriti ei meeldinud, seetõttu laulis ta üht tuttavat laulu sõnadega: sikidimidikisimidim. Grusiinid aga lehvitasid rõõmsalt sigadele ja laulsid: aitummeri-kerkommeri-ker. Kuid oli ka lehmi.

Põige: Türklased moslemitena just sealihaga ei liialda. Mõni üliõpilane on küll väitnud, et tal savi, mis liha süüa, aga tegelikult on sealihast toitumine isegi soovi korral päris keeruline, sest seda lihtsalt ei ole saada. Tõsi, ühes suurest kaubanduskeskuses leidsin lihaletist kaks sardelli, mille juures suur kiri: domuz eti (sealihast teht). Sellised lood siis. Meil siin ühikas elavad kaks itaallast, kes korralike katoliiklastena kunagi millestki mõnusast ära ei ütle. Ükskord olla itaallastele saadetud kodust umbes seajagu sealiha. Lahkete inimestena asusid nad seda ka kohe ühikakaaslastele jaotama. Eriti populaarseks aktsioon ei saanud, neid hakati vältima. Itaallastel ei jäänud muud üle kui pakkuda maitsvat liha mekkida Super-Mariole, kes ühikas koristajaametit peab ja üldiselt vaid türgi keelest aru saab. Mariole maitses liha muidugi väga, sõi ja kiitis, rasva tilkund rinnaesisele. Italianod olid väga rõõmsad. Kui lõpuks keegi kohalikest üliõpilastest Mariole asja ära seletas, siis vajunud mehel vuntsid sorgu. Lõpuks aga öelnud ta elutargalt: sikidimidikisimsikidim.

Gruusia...

2005-11-18T22:53:00.000+02:00

...on väga tore maa. Kuid see maa on päkapikkudel ja teie ärge sinna tikkuge. Sest oht on, et teid seal purju joodetakse ja enne teie kaineks mitte ei saa kui teie olete selle maa pealt vehkat teind. Nii on. Kasutatakse veini ja tšatšat, vastupanu lämmatatakse hatšapuride ning toostidega.

Kiirus, jah

2005-11-14T18:20:00.000+02:00

Buss võttis otsustavalt suuna itta. Kolme tunniga jõudsime Hopasse. Rõõmsalt hõõrusime käsi, Gruusia piirini oli sealt umbes 20 km. Kotipõhjast välja otsitud passid näpus jäime ootama. Möödus pool tundi. Olime kohe jõudmas. LPM praktiseeris juba gruusiakeelseid väljendeid. Möödus tund. Krt, nüüd oli küll asi juba imelik. Jah. Möödus päris mitu tundi, kui aus olla, siis umbes 8. Selgus, et buss ei sõidagi läbi Batumi, hoopis läbi Ardahani ja Posofi. Ring ei olnud küll suur, sest suund oli Tbilisile nagunii, küll Türgi poolel. Paraku oli tee mägine, kitsas ja vilets ning võttis aega tõesti umbes 8 tundi enam kui Batumi kaudu.

Kella ühe paiku öösel lõppes bussimootori jaks. Hämming. Eriti hämmeldunud olid bussijuhid (neid oli kaks). Nii me seal siis istusime täielikus pimeduses kusagil Türgi mägedes, lähimast asulast mõnekümne kilomeetri kaugusel. Kuna serpentiinina ülesmäge suunduva tee äärtes puudusid piirded, mis takistanuks uitajaid kuristikku kukkumast, siis ei olnud ka väga soovitav bussi ümber ringi jalutada. Lõpuks pööras juht bussi starteri abil ümber ning asusime allamäge veerema, Njuuton olgu tänatud. Lõpuks lükkas sohver käigu sisse ja oh imede imet, peale mõningast vastupuiklemist, mootor käivitus. Võidukalt pöörati buss kuristiku serval uuesti ümber ning asuti veeretud teed pidi taas üles rühkima. Nii umbes 200 m pärast hakkas mootor jällegi streikima. Manöövrit korrati, kuid mägi jäi alistamatuks. Lõpuks võttis vanem bussijuht kuskilt vooliku ning suundus välitöödele. Kosta oli vaid lürinat ja pumpamist. Mõne aja pärast saabus õnnelik ja diiselkütuse järgi haisev juht uuesti kabiini ja käivitas mootori. Problem yok, teatas noorem juht ekstaatiliselt. Samas ei saanud märkamata jääda värin tema hääles. Armeenlane oli selleks ajaks juba vihast lillaks tõmbunud. Igastahes teekond jätkus.

Paari tunni pärast vahetati juhte. Noorem, kelles oli ilmselt kaduma läinud lootustandev suitsiidibomber, surus nina vastu tuuleklaasi (sest tiheda udu tõttu oli nähtavus umbes 3 meetrit) ning võttis kohalt sellise otsustavusega, et enamik magavaid reisijaid lendas istmetelt bussi tagaossa. Moodustunud inimkägar harutas ennast üksteisest leplikult lahti ning roomas tagasi oma algsetele kohtadele. Järjest mitmekesisemaid värvitoone omandas aga armeenlase näonahk. Pärast noorema juhendamist, paanilisi hirmukarjeid ning mõningaid roolikrabamisi, kobis vanem juht bussi tagaistmele, ilmselt näis talle nii kõige ohutum.

Hommikuks oli juhi sõiduind siiski veidi vaibunud, tal paistis suisa igav olevat. Seetõttu lasi ta paariminutiliste intervallidega oma pea roolile vajuda ja suigatas. Paraku vajutas roolile vajunud pea ikka jälle tööle signaali, mille peale juht kraavi poole liikuva bussi uuesti teele suunas. Nõnda ühest maanteeäärest teise laveerides ja mõningaste vaheaegadega sireenitades, jõudis me buss siiski mingisse asustatud kohta. Ardahan. Kell oli 5 hommikul. Bussijuht jäi seekord lõplikult magama.

Õndsate turistidena olime arvamusel, et asjad nii käivadki. Armeenlane oli teisel arvamusel ja pobises omaette ilmselt mingeid võlusõnu. Umbes tunni pärast ärkas selle peale vanem juht. Märganud, et seisame, äratas ta ka noorema ja lasi kuuldavale tagasihoidliku röögatuse: sikidimidikisimsidikidim... Kuna lugejate hulgas võib olla ka süüdimatuid lapsi, siis ei tahaks ma seda otse tõlkida, kuid oma avaldusega soovis ta ilmselt teatud asjaoludele tähelepanu juhtida ning mõte võis olla umbes järgnev: Oo, kallis kolleeg, miks seisab siin me võimas maanteeliikur ning miks magad hambad avatult, ajal mil me metallsuksu rümpa peaks silitama tuul?

Lõpuks hakkas buss uuesti liikuma. Umbes 200 m pärast starti palus üks reisijatest peatust, võttis oma kotid ja astus bussist välja, ta oli kohale jõudnud. Kadestamisväärne põhimõttekindlus tema poolt - kodust 200 m kaugusel olles bussist mitte lahkuda ja oodata tund aega bussijuhtide ärkamist.

Gruusiasse jõudsime alle mitme tunni pärast. Piiril sujus kõik kenasti ja meil libedamini kui grusiinidel. Viimased pidid pikalt põhjendama oma soovi kodumaale naasta, meile löödi aga lihtsalt tempel passi. Templiga mehe putka kõrval (umbes 2 m kaugusel tembeldamisprotsessist) seisis teine piirivalvur, kellele tuli pass ette näidata. Umbes viie meetri kaugusel seisis kolmas ametimees, kellele tuli samuti pass ette näidata. Järgmine sell seisis umbes 7 m eelmisest, protseduur kordus [eestikas, neid oli seal ikka päris palju]. Siis tuli umbes 20 m tühja maad ning mingi kuur. See oli tollikontor. Tolliametnik oli meiega kohtudes siiralt rõõmus ja selgitas et nüüd peame täitma aruande selle kohta, mis meil kõik kaasas on. Muuhulgas vabandas, et eestikeelset vormi ei ole.
Noh, venekeelsega saime ka hakkama. Oleks saanud ka gruusiakeelsega, sest tollimees ütles ette, mis vaja kirjutada. Pealegi oli meil sularaha ka alla 50 000 € kaasas. Kui kõigil aruanded täidetud, siis tuli oma kodinad bussi ümber laiali laotada ning presenteerida. Meie seda teha ei viitsinud ja meie kottide vastu ka erilist huvi ei tuntud - tuli vaid näidata, et näe, see on minu kott ja näe, see on LMT-i kott. Küll sobrati veidi meie kaasreisijate pagasis, oli meilgi siis huvitav vaadata. Ühel mutil oli rohkelt ihupesu.

Vahepeal ilmus piiripunkti uus tegelane - kohalik talumees, kes pakkus plekkämbrist pirne müüa.

Head pirnid, osta ära, 1 dollar.

Paraku keegi ei ostnud. Oleks see mees praegu siin, siis küll ostaks, aga ei ole, näe. Elus on nii palju õppida.

Kohe peale piiri elavnesid kõik meie kaasreisijad ja hakkasid omavahel gruusia keeles vestlema, hollarii.

Rutta, vedur, ära

2005-11-12T11:28:00.000+02:00

Kuu saab juba varsti sellest reisist mööda ja mälus on kõik hägustunud, vahepeal isegi kahtlen, kas midagi üldse toimus. Õnneks on passis templid kirjaga Sakartvelo.

Buss Tbilisi pidi Trabzonist väljuma kl 8 pm. Igaks juhuks läksime Otokar'i kohale nii poolteist tundi varem, sest kunagi ei või teada, eriti veel Trabzonis. Andnud endast putkarahvale märku, jäime istesklema kusagile lähedusse. Oli erakordselt soe õhtu (tegelikult ei olnud).

Väljas hõikles kastanimüüja: "Kastane... kastane...buyurun...buyurun!"

Aja möödudes sigines meie vastaspingile keegi kiilakas sümpaatse välimusega kodanik.

Hetkel, mil bussi väljumiseni oli 52 minutit, liginesid meile teadmata suunast kaks kahtlast kantpead. Ühel olid ees päikeseprillid, mis ebaedukalt varjasid umbes poolt ta nägu katvat sinikat. Teisel jooksis üle kõri huvitav roosakas arm. Nende jutt oli segane, kuid usaldusväärne, palju sellest just aru ei olnud saada. Kõrva jäid vaid: problem yok, servis, servis, noh, problem yok.

Teksti interpreteerides jõudsin järeldusele, et tegu on Göktaş-firma kaastöölistega, kes vastutavad serviseteenuse eest. Servis, kes ei tea, on nimelt Türgis reisifirmade poolt pakutav nö kohalik bussiliin, mis linnavahel umbes 1 h enne suure bussi väljumist väikese ringi teeb ja pileti soetanud kliendid kokku korjab ning bussijaama veab (tasuta ja väga mugav, enamasti tuleb küll varem kokku leppida). Imelik muidugi oli asjaolu, et tavaliselt tegutseb servis suunal sehir-otokar (linn-bussijaam), meie aga olime juba bussijaamas.

Kiilakas sümpaatse välimusega kodanik võttis jorsside jutu peale oma kodinad ja hakkas väljapääsu poole astuma. Ja mis meilgi kaotada oli, peale raha, tervise ja elu. Üllatustel ei näinud aga lõppu tulevat. Servisbussiks osutus päevinäinud sõiduauto mersu. Meid koos kiilakaga suruti kolmekesi auto tagaistmele. Allah-Allah, oli alles imelik see värk. Silme eest vilksatasid mööda hetked lapsepõlvest, kooliajast, esimesest e-mailist, rohketest delfisse paisatud roppustest ning LPM-i sõbralt kuuldud jutt sellest, et Göktaşi kontor pidi asuma kuskil vene turul. Just sinna me lõpuks jõudsimegi. Meid juhatati sisse, pakuti istet ning teed. Ootasime ja imestasime, et miks seda kitsast ja porist mereäärse kiiree ääres asuvat tänavakest peaks nimetatama vene turuks. Selgus saabus aga niipea kui kontorist nina välja pistsime. Nii nagu kesklinnas, oli ka sel tänaval igas majas vähemalt üks hotell, hostel või muu vähemsoliidne ööveetmiskoht. Kangialustes, trepikodades, ukseorvades või ka otse tänava ääres nii kümne-paarkümnemeetriste vahedega seisid üksikult ning gruppidena naisterahvad. Omavahel räägiti enamasti vene keelt, möödakõndivate või sõitvate meesterahvastega aga ikka türgi keeles. Jah, planeediraamatuomad ei valetanudki.

Ootasime. Buss pidi kohe-kohe väljuma. Paraku ei olnud seda kusagil näha. Niisiis olime kolmekesi, asjaolu, mis sundis tahtmatult pähe kujutluspildi sellest, kuidas meid uuesti sellessesamusessegi mersusse surutakse ja alles Tbilisis välja lastakse. Piin. LPM oli vahepeal otsustanud, et kiilakas on grusiin. Nägi teine küll rohkem armeenlase moodi välja, ilmselt siis Gruusiast pärit armeenlane, kes töötab Türgis... loogiline. Kui piletile kirjutatud väljumisajast oli möödunud juba pool tundi, siis muutus armeenlane rahutuks. Muidugi LPM oli kogu aeg rahutu, sest ta ei jaganud matsu. Mina olin koguaeg väga rahulik, sest mina neid asju tean. Pole mõtet liialt mögiseda, küll kõik läheb nigu läheb, see on ju Türgi. Lõpuks jõuame Euroopa Liitu niikuinii. Aeg on vaid see ressurss, mida peab laialt käes olema. Pealegi antakse tasuta teed. Ja ei läinudki rohkem aega kui vast poolteist tundi, st sellest hetkest kui buss oleks tegelikult väljuma pidanud, kui maanteelaev vaikse kriginaga kontori eest seisatas ja õnnelikud reisijad endasse neelas.

Tegu oli siiski bussiga, ja välimuse järgi päris korralikuga, Türgi enda toodang veel . Üldiselt on muidugi Türgi bussifirmade sõidukid Eesti omadest selgelt uhkemad, läikivamad, kallima sisustuse jms-ga.

Göktaş

2005-10-31T21:47:00.000+02:00

Pettununa Lonely Planetis lubatud vaatamisväärsuste puudumises, otsustasime linnast lahkuda. Bussijaama jõudes sammusime juba tuttavlike kuutide vahel ja mõtlesime, et kuhu siis edasi sõita - Istanbul, Alanya, Van, Batman... hmm... tõesti Batman, Erzurum, Ankara... ei, kindlasti mitte... Erivan, Bakü, Tahran... No mine sa võta kinni. Üki-kaki-kommi-nommi, pobises LPM omaette ning viibutas sõrmega sinisetriibulise kuudi poole. Tamam. Firma kandis paljulubavat nime - Göktaş (trk k meteoriit). Võtsime piletid esimesele väljuvale bussile. Hiljem selgus, et buss sõidab Tiflisi. Tbilisi. See on Armeenia pealinn, avastas LPM. Hmm, minu teada oli see küll Aserbaidžaani pealinn... või oli see nüüd Teherani pealinn. Kõik on sassis. Irvik kass aga teatas ninatargalt, et vahet pole.

Järsku tormasid kõik bussijaamast välja. Mõistagi polnud raske arvata, mis teoksil.
Sealt lendab Bill, hõikas kumedal häälel üks kastanimüüja ja jooksis valju matsuga vastu seina.
Väljas jõllitas kogu rahvamass taevasse.
Khm, ütles mu kõrval seisev Dodo, memnun oldum, ja jõllitas vahelduseks LPM-i.
See on LPM, ütlesin mina, ära jõllita teda.
Neden? imestas Dodo, miks ta nimi LPM on?
See on pseudonüüm, blogi jaoks, et salapärasem oleks. Kus Bill on?
Lendab seal, näe.
Hmm, ei näe. Kas ta lendab siin muidu sageli?
Jah, iga kord.
Ma tahan ka midagi öelda, ütles LPM, miks mu nimi LPM on, see on nõme.
Säh, söö seda simitit, ütles vuntsidega simitçi, kes vahepeal oma käruga meie taha seisma jäänud oli, kaksadaviiskend tuhat liiri.
Ei, söö seda simitit, ütles ilma vuntsideta simitçi hüppelt, kakskendviis kuruşit.
Miiisss ihihiiimelik tunne, mõtles LPM parasjagu siis kui ma vajutasin nuppu "Publish Post".

Nataša...

2005-10-31T12:35:00.000+02:00

... on venepärane naisterahva nimi. Türklased kutsuvad Natašadeks aga kõiki Venemaalt pärinevaid prostituute, kelle rohkus just turismipiirkondades pidavat olema märkimisväärne. Trabzon on nimelt olulisemaid kuurorte Türgi Musta mere ääres. Vahemereäärsete linnadega võrreldes on siin turiste ilmselt küll mõnevõrra vähem, seda eriti oktoobris, mil lõunas veel võimalik supelda, kuid siin juba jahedavõitu... Linnakeskuses ringi jalutades annavad kõrghooaja turistiderohkusest tunnistust vaid pea igas majas asuvad hotellid, hostelid, kesthausid ja muud ööveetmiskohad. Tark raamat Lonely planet teab rääkida, et enamik neist arvukatest öömajakohtadest tegutsevad lisaks oma tavafunktsioonile ka bordellidena. Iseküsimus on sellisel juhul muidugi, et millega selle teose autorid õige tegelevad oma lugisid kokku kirjutades. Ilmselt on neil siiski tõsi taga, sest ka LPM kallis sõber olla mõni aeg tagasi Trabzonis sobivat hotelli otsides langenud natašade sagedaste rünnakute ohvriks. Meil esialgu ühtki kahjuks näha ei õnnestunud. Küll võis tänaval kuulda vene keelt, mis aga ei ole Türgis ja eriti veel Musta mere ääres suurt midagi erakordset. Vene turistide arv Türgis liigub aasta aastalt geomeetrilises progressioonis ja ületab varsti ilmselt ka sadade miljarditena siia saabuvate sakslaste arvu. Konservatiivsed türklased kaebavad eriti vene seksturistide üle. Need, peamiselt keskealised daamid, kasutavat kurjasti ära noorte tõmmude ja kuumavereliste türgi noormeeste sinisilmset usaldust, külalislahkust jms.

Kirdesse...

2005-10-30T12:03:00.000+02:00

...Ankarast jääb Türgi kirdeosa. Selle omapärase asjaolu on põhjustanud pealinna asend umbes keset riiki. Tegelikult asetseb Ankara küll mõnevõrra keskpunktist loodes, st Istambuli (trk k Istanbul) on maad 450 km ja Bulgaaria (Bulgaristan) piirini vast nii 700 km, kirdepiiri suhtelises läheduses asuvasse Trabzoni aga tervelt 800 km ja Sakartvelo (Gürcistani või Gruusia) piirini umbes 1100 km.

Trabzon on kena kohakene otse Musta mere ääres. Tutvunud geograafiaga, otsustasime sinna sõita. Kõige mõistlikum tundus olevat oma soovi teostamiseks soetada pääsmed sel marsruudil kursseerivale autobussile.

Pileti ostmiseks tuleb minna mõne bussifirma esindusse (need asuvad igal pool üle kogu linna) või sõita bussijaama, kus igal transpordiäril on oma kuut. Mõned kuudid on jagatud ka mitme firma peale. Kuna sihtkohti on palju, siis on rohkelt ka firmasid ja kuute, kokku vast 70 ringi. Valik on keeruline. Türklased ise on väga teadlikud kliendid, mingisuguse bastardfirma liikuriga endast lugupidav türklane juba ei sõida. Paraku on nii, et enamik suuremaid ja (mulle) tuntud firmasid kursseerib vaid riigi lääneosas. Seetõttu lasin end üllatada. Fikseerinud mõned kuudid, mille lettidele oli muude linnanimede hulgas märgitud ka Tarbzon, astusin ligi ja uurisin hinda. Kõige ahvatlevama pakkumise tegi nime Lüks Karadeniz taha varjunud turske härrasmees, kelle pilgust võis selgelt välja lugeda, milliseid piinu tuleks mul taluda mõne tema konkurendi bussiga sõites. Pealegi õnnestus mul 35-liirisest alghinnast veel 5 liiri alla kaubelda viidates oma üliõpilasstaatusele.

Üldjuhul toimub piletipisnis türgi bussijaamades nende samuste kuudilettide ääres, juhul aga kui bussi väljumiseni on jäänud alla tunni ning leidub veel vabu kohti, siis praktiseeritakse ka aktiivset müügitööd. Aktiivse müügitöö läbiviimiseks väljub putkast üks või mitu seal istuvast vähemalt viiest meesterahvast ning asub parasjagu aktuaalse sihtkohta nimetust karjudes mööda bussijaama ringi patseerima. Paraku paistis, et enamasti eriti palju kliente sel viisil juurde ei meelitatud. Nii võis juhtuda, et väljumisaja lähenedes müüjad tüdinesid ja karjete sagedus vähenes ning bussi stardihetkeks toodi kuuldavale vaid üksikuid eriti südantlõhestavaid röögatusi. Teine oluline müügistrateegia koosneb varitsemisest bussijaama sissepääsude juures. Sellega tegelevad peamiselt vähemtuntud firmade müügispetsialistid. Potentsiaalse ohvri tunnevad nad kindlapeale ära esimese hajevil mittemidagitaipavast pilgust, seljakotist ning võibolla ka mõnevõrra blondist välimusest. Varitsuse kahjutuks tegemiseks ei tasu nimetada mõnda absurdset sihtkohta, sest võib kihla vedada, et ka just sinna sõidab 20 minuti pärast mõni eriti mugav buss. Nukraks muudab aga lootusrikkad müüjad väljend "biletler var", mis tähendab, et objektil on piletid juba olemas.

Buss startis üheksa paiku õhtlul, kohale pidi jõutama 12 tunni pärast. Loomulikult võttis sellest 12 tunnist enda alla umbes 2 või 2,5 tundi erinevaid peatusi söömiseks, suitsetamiseks, bussi pesemiseks ning muudeks olulisteks vajadusteks. Igastahes seda kuidas me sinna Trabzoni saime ma ei mäleta, aga hommikul me seal olime. Selle tõestuseks tegin pildi, et pärast ise ka usuks. Türklased paistsid kalastamiseks kasutavat näha olevat moodust - kolm tükki õngitsevad ja kümme tükki manavad et näkkaks.

Ramadaan, ramazan ja muu

2005-10-27T17:49:00.000+03:00

LPM oli oma saabumise teadlikult rihtinud täpselt ramadaani alguspäevale. Ramadaan aga tähendab meile, türklastele, paastumist. Peamiselt toimub nälgimine, mittesuitsetamine, mitteohjeldamatu joomine ja mitteseksimine päevasel ajal. Need, kes eelmises postis sisaldunud kalendri linki klikkides midagi ei taibanud, pole tõenäoliselt korralikud moslemid. Niisiis kalendris sisalduvad päevaste palvuste ajad, mis vastavalt teatavale loogikale pidevalt muutuvad, muuhulgas ka päikese tõusu ja loojumise ajad (Tallinna kohta käivad erinesid tõsi küll Eesti kalendrites olevatest aegadest). Need viimased on ramadaani ajal olulised eelkõige just seetõttu, et ajal mil päike üleval, korralik moslem endale toitu ja muud ettejuhtuvat ei manusta (lisaks ei tegele ka muude valgust kartvate tegevustega). Teatavatele subgruppidele on tehtud küll mööndusi, näiteks rasedad, haiged ja muu labiilsem kontingent ei pea paastuga ühinema. Üldiselt on Türgi läänepoolsemates ja suuremates linnades paastujate hulk siiski võrdlemisi väike, kohalikud pakkusid ligikaudu 50-60% elanikkonnast. Samas Ida-Türgi konservatiivsemates ja eriti maapiirkondades järgitakse paastu üsna kohusetundlikult. Üliõpilastest tuttavate hulgas olen kohanud vaid paari ramadaanlast, neist üks mu endine toanaaber Märt. Samas on kampuse kohvikud ja sööklad päevasel ajal üsnagi hõredalt asustatud.

Ramadaani peamiste teoloogiliste aluste kohta on internetis ilmselt ühtteist leida, seepärast võiks pigem kirjeldada seoses sellega toimunud tähelepanuväärseid muutusi tänavapildis.

Türklastele meeldib hirmsal kombel suitsu kimada, teed juua, dönereid ja muid kebabiderivaate vitsutada. Nende vajaduste rahuldamiseks on üleloomulike jõudude poolt loodud miljonid väikesed kiirtee, -toidu jmt müügipunktid, mis asuvad seal kus parasjagu juhtub, sageli aga kesklinna tänavate ääres. Ramadaani esimestel päevadel olid muidu inimestest pungil restoranid, puhvetid, teemajad, bistrood, lokaalid, kõrtsid, putkad ja kärud järsku inimtühjad. Vaid nõutud ettekandjad, kokad, jooksupoisid ja need kelle funktsioon täpselt teada ei ole (neid kõiki kokku on aga ühes keskmises türgi toitlustusasutuses umbes paar tükki laua kohta) passisid nukralt söögisaalide nurkades. Tänavatel ei olnud ühtegi suitsetavat, teed puristavat ega saia haukavat kodanikku.

Ramadaani ajal toimub hommikusöök enne päikesetõusu, st nii kuskil kl 5-6 am paiku, olenevalt muidugi subjekti geograafiliselst asukohast (räägitakse, et ka kampuses pidavat olema üks ühikasöökla, mis seda pakub). Õhtusöök nagu loogiliselt järeldada võib, ei toimu mitte kuskil kella 8 või 10 ajal õhtul, vaid koheselt peale päikeseloojangut (siis kl 5-6 pm paiku), sest kaua sa ikka nälgid. See on aga kõrvalisele isikule küll üsna omapärane vaatepilt. Terve päeva lakke vahtides veetnud toitlustustöötajad elavnevad pealelõunal. Kõik lauad söögisaalides saavad kaetud ja päeval kasutult seisnud toiduvarud kuumaks aetud. Pikast nälgimisest vaevatud kodanikud valguvad loojangu lähenedes järjest innustunumalt kõikidesse söögimüügipunktidesse, võtavad valmis pandud lauadade taga istet ning jäävad ekmek ühes ja lusikas teises käes mõtlikult oma toiduportsu põrnitsema. Suitsetajad laotavad kahvli kõrvale ka oma sigaretivaliku ja plõksivad närviliselt tulemasinat. Hilinejad jooksevad tänavatel proovides end paaniliselt ükskõik millisesse puhvetisse sisse möllida. Poekesed ja kontorid pannakse lukku, tööpostilt lahkuda mitte saavad kodanikud katavad laua oma põlve otsa. Lõpuks kõlab minareti tornist või kuskil läheduses asuvast valjuhääldist palvekutse. Kelner hõiskab üle saali: Afiyet olsun! Päike on loojunud, andke tuld. Stardikäskluse peale algab kohutav kära, kolksumine ja lürin, ruumid täituvad läbitungimatu suitsupilvega. Hämmastava kiirusega kaob kogu valmispandud toit ning 5-10 minuti pärast seatakse end juba minekule.

Siiski võib ramadaani jätkudes iga päevaga näha üha rohkem inimesi ka päevasel ajal vaikselt kuskil sööklanurgas midagi näksimas, teed rüüpamas või suitsu tegemas. Juhtub sedagi, et mõni õllekas on rahvast pungil. Üksikud eriti näljased kiirustavad kuhugi lausa tänaval täiesti avalikult midagi lutsutades. Üldjuhul ei peeta oma toitumisharjumuste eksponeerimist ramadaani ajal siiski eriti viisakaks, lõunasöök toimub sageli kodus, leti all või mõne restorani varjatumates saalides, aga mida kuu lõpu poole seda avalikumalt. Nii vähemalt mulle paistis.

Järgmisel nädalal saab paast läbi, sellele järgneb kolm päeva raju pidu.

Sultan on kuningas, sultan on Türgi kuningas...tal seitsesada naist

2005-10-23T16:53:00.000+03:00

5. oktoobril maandus üks lennuk Esenbogal (Ankara lennuväljak), lastiks olid inimesed. Nende hulgas ka üks, kellega isiklikult tutvuda õnnestus (aastaid tagasi juba). Kell oli umbes kaks öösel. Päikesetõusuni oli veel aega. Kohalikud kasutasid seda aega peamiselt magamiseks ja söömiseks, joomiseks, suitsetamiseks. Meie aga sõitsime linna. Maanteeäärsete minarettide neoonlaternad plinkisid tähendusrikkalt.

... mida minaretid meile ütlesid ja mis pärast juhtus ja kas me leidsime õnne, sellest tuleb aga juttu juba järgmisel korral, sest praegu pean kirjutama essee teemal: Iraan nii tuttav ja nii võõras ja üldse

seniks uurige ramadani kalendrit

İntroduction to contemporary capitalist slavery

2005-09-28T14:11:00.000+03:00

Sellise pealkirjaga loengusarja reklaamitakse füüsikahoone stendil, muıg.

Aga muıdu...tuhanded lugejad on mınu poole pöördunud palvetega kırjeldada oma p6nevat ıgap2evaelu. Nıısııs, t6estı, nagu juba ılmselt rıdadevahele peıdetud vıhjest taıpasıte, on mınu ıgap2evaelu 22rmıselt huvıtav ja seıklusterohke. Eıle, n2ıteks, olles teel ühıkasse, leıdsın maast kümme lıırı (Eesti Panga andmetel eile 96,721 ja t2na 96,5005 krooni, aga kui ma oleks need kümme lıırı leıdnud 2. septembrıl, sııs k6ıgest 92,9226 kroonı). Peale selle ostsin eile Şok marketıst (kampuse pood) mıngı juustu, mıs n2gı 6nnetult külmletıs vegeteerides esteetılıne ja armas v2lja. Ühikasse j6udes toppısın ostınguproduktıd kappı nıng lahkusın m6neks ajaks teadmata suunas. Naastes olı ühıkatuba t2ıdetud mınu vıhaste elukaaslaste nıng umbm22rase sumbunud lehaga. Teadagı mıs, m6tlesın, küll toakaaslased alles ımestaksıd, kuı teaksıd... Siiskı mıngıl n6rkusehetkel enne magama mınemıst otsustasın juustu kahjutuks teha.

T2nase p2eva parım nalı olı seotud T-s2rgıkırjadega - tekstıga 'el puta madre' peıbıde rınnaesısel olen juba harjunud, see on üsna levınud, aga 'fuck the milk, İ will use my tits otherwise' olı küll üllatus.

Ühikahuumor

2005-09-24T18:55:00.000+03:00

Nii nagu paljudel teıstel rahvastel on türklastelgi v2lja arenenud omap2rane naljasoon. Huuomrı avaldumısvormıd on sagelı 22rmıselt üllatavad, mıs naljoloogıde arvates ongı üks naljaka sıtuatsıoonı peamısı tunnusjoonı.

Kuı juhtute vııbıma nalja toımumıskohal nıng oma pıkkade juhtmete v6ı puhtakujulıse lollp2ısuse t6ttu naljast aru eı saa v6ı sellele reageerıda eı oska, sııs v6ıte j2ljendada teıe ümbruses vııbıvate kıırema m6tlemısega ısendıte reaktsıoonı. Vastasel korral j2tate endast lıhtsalt ebaadekvaatse ja ühıskonda sobımatu, et mıtte öelda nürı, mulje. Sııskı, asja lıhtsustamıseks v6ıb nentıda, et reeglına on esmaseks reaktsıoonıks homuurıkale olukorrale naermıne... samas, kuı teıle on p2he valatud pott2ıs spagette nıng teıle tundub, et teıle v6ıdakse j2rgmısel hetkel kulbıga pıkı turja 2sada... sııs p22stab olukorrast ka n6utu naeratus.

Uue koolıaasta algul koguneb ühıkatesse tuhandeıd uusı ja rohelısı ülı6pılası, kes eı jaga veel maaılma asju (nıı nagu seda teeme meıe, n2ıteks). Paratamatult satuvad nad vanade, peamıselt teıse ja kolmanda kursuse tudengıte, pılkamısobjektıks. Hoomur leıab aset enamastı neutraalsel pınnal, n2ıteks ühıkas. Ühıkanaljad peaksıd olema küll genfı konventsıoonıga keelustatud, aga keda see ıkka huvıtab. Seet6ttu hakkab pımeduse saabudes meıe naaberühıkast (yurt dokuz) kostma v6ıkaıd kıljeıd, karjeıd ja möırgeıd. Asja uurıma mınnes, leıdsıme eest omap2rase tsırkuselaadse kogukonna. Mıs seal t2pselt toımus j2ı küll veıdıke segaseks, küll aga valgustatı meıd l2hıp2evade programmıga. Peamıne ettevalmıstustöö k2ıs parasjagu seoses Ida-Türgı vastupanuorganısatsıoonı loomısega. Nımelt olı hulk uusasukaıd ühıkasse saabunud just Türgı ıdapoolsetest avarustest. Sealt kandıst olı p2rıt ka üks vanematest olıjatest. Plaan n2gı ette, et see vanem tudeng kogub karısmaatılıse lııdrına noored enda ümber ja asutab mıngı kultuurıklubı. Seej2rel provotseerıvad teısed vanemülı6pılased (kes esımese head semud on) kultuurı baasıl k2hmluse, mılle k2ıgus esımene ja karısmaatılıne k6ıgı nooremate suureks üllatuseks ja hırmuks hırmsal kombel l2bı kolgıtakse :)

Haridussüsteemi erip2rad

2005-09-21T16:15:00.000+03:00

Nagu oma hıljutıses sıssekandes juba maınısın, tuleb v2lısülı6pılastel v6ıdelda raskekujulıse keelebarj22rıga. T6sı, eı saa v2ıta, et ametlıkult ınglıse 6ppekeelega ülıkoolıs toımuksıd k6ık loengud türgı keeles, kuıd vastupıdıne v2ıde on ılmselt t6est umbes sama kaugel.

Türgıs on ülıkoolıdesse vastuv6tul m22ravaks rııklıku sısseastumıstestı tulemus. See on mıdagı sarnast Eestı rııgıeksamıtele, erınevuseks vaıd see, et test soorıtatakse peale keskkoolı l6petamıst. Noorukıd nıng noorıkud saavad sııs vastavalt oma testıtulemustele ülıkoole valıda. Parımatele testısoorıtajatele korraldavad m6ned ülıkoolıd ka klaperjahte - saates koju petıtsıoone, reklaame, 2hvardusı nıng muud k2ep2rast. N2ıteks mınu juhendtürklasele saadetı ühe eraülıkoolı poolt l2ppar, et ta aınult nende koolı l2heks. Aga v6ta n2pust, tema otsustas hoopıs METU/ODTÜ kasuks. Nii teinuks ılmselt paljud, sest nımetatud kool on Türgıs k6ıge k6ıge ja p2rıs k6va s6na.

Paraku on nıı, et sısseastumıstestıs puudub osa mıs hındaks keeleoskust. Seet6ttu soorıtavad METU-sse saabunud noorülı6pılased esımese asjana ınglıse keele eksamı ja kuı selgub, et kellegı keeletase eı v6ımalda ınglıse keeles 6ppımıst, sııs suunatakse ta aastaks ajaks keelekursustele. Kuı ta j2rgmısel aastal eksamı vajalıkul tasemel soorıtab, sııs v6ıb ta ka 6ppet33le asuda. Mınu türklase kursusel saı esımesest keeleeksamıst l2bı umbes 5% ülı6pılastest. Aga jah, dıplomı v6ı bakalaureuse v6ı kuıdas-seda-sıın-nüüd-nımetataksegı-6ppes puudub ülı6pılastel vajadus ınglıse keelt r22kıda. Nende roll pıırdub 6ppej6u kuulamıse nıng m6nıngaste ınglısekeelsete 6ppematerjalıde lugemısega. Magıstrı6ppes on aga loobutud üldse ınglıse keele kasutamısest, sest magıstrı6ppes tuleb ülı6pılasel ka ıse aktııvselt s6na v6tta ja esıneda s2ravate passaazıdega parasjagu jutuks oleval teemal... nıng emakeeles tuleb see loomulıkult paremını v2lja. 6ppej6ud on nımelt kogenud ınglısekeelsete semınarıde puhul 6ppurıte poolt lausa p6hjamaıst s6nakehvust.

Sııskı - kes otsıb, see ka leıab. M6ned t2ıestı huvı2ratavad ja ka ınglısekeelsed loengud v6ıb leıda. Ja üldse tuleks rohkem raamatukogus ıstuda, mıtte sıın pıkka möla ajada.

Gecekondu...

2005-09-18T11:05:00.000+03:00

...t2hendab s6na-s6nalt umbes nagu 'öö jooksul ehitatud'. Tegelikult on sellega ka k6ık öeldud. Gecekondu on maja, mıs on ehıtatud ühe ööga. Ja ühe ööga ehitati neid maju aegade jooksul p2rıs mıtmeıd pea k6ıkıdesse suurematesse lınnadesse Türgıs. Ehıtajateks olıd enamastı maalt lınna 6nne otsıma sıırdunud talupojad. Et maja tulı ehıtada ühe ööga, sııs l2ks vaja ka hulka töök2sı, nıı v6etı kaasa kogu suguv6sa v6ı sııs v2hemalt kogu küla.1950.-80. aastateni kehtis siin nimelt sellıne seadus, mıllele tugınedes see kodanık, kes pımeduse varjus suutis endale maja ehıtada, v6ıs sınna elama j22da. Eelduseks olı küll, et eluase tuleb rajada rııgımaale. Seda kasutasıd 2ra mıljonıd paremat eluj2rge otsıvad maaınımesed. Rıık mıdagı erıtı ette v6tta eı osanud, peale sporaadılıste ürıtuste m6nd gecekondu squattı maha t6mmata. L6puks, nıı umbes 1970-80. aastatel moodustasıd squatterid üle kogu Türgı juba t2ıestı arvestatava polııtılıse huvıgrupı, mıst6ttu m6nıngad polııtıkud arvasıd heaks gecekondud legalıseerıda.

Praegu moodustab suurema osa Ankara ajaloolısest Ankara Kalesit ümbritsevast kesklınnast tegelıkult gecekondu (sellest ka juures olev foto). Veel pool sajandıt tagası asustamata m2en6lvad on praeguseks kaetud tıheda majar2gastıkuga. Paljud aastakümnete tagused uustulnukad on j6udnud heale j2rjele, nıı v6ıb leıda ka 3-4 korruselısı gecekondusıd, mılles praegustele immıgrantıdele odavalt kortereıd üürıtakse.

T2nap2eval on squattımıne paraku keelatud ja ınfrapunakaameratega varustatud h2vıtuslennukıd patrullıvad 33sıtı rıskantsemate kvartalıte kohal. Sııskı kasvab n2ıteks Istanbulı elanıkkond küllaltkı kontrollımatult just eelk6ıge sısemıgratsıoonı arvel ja valıtsusel puudub t2pne ülevaade, kas lınnas on 8, 10, 12 v6ı 16 mıljonıt elanıkku.

Türklastega saab suhelda inglise, saksa või prantsuse keeles...

2005-09-17T21:49:00.000+03:00

... kırjutab ürgvana Postımees. Jah. Nojah. Eı. Eı saa. Üks paras ports türgıkeele oskust kulub ıkka marjaks 2ra. Meıe austusv22rse ja türgı noorsoo hulgas 22rmuslıkult ıhaldatud ınglıse 6ppekeelega ülıkoolis eı ole aınult ınglıse, saksa v6ı frantsuse keelega erıtı mıdagı peale hakata. Loengus v6ıb ju k2ıa ja kuı h2stı l2heb, sııs v6etaksegı vaevaks ja r22gıtakse ınglısekeelı. On erandeıd v6ı hoopıs reegleıd, mıs r22gıvad sootuks teısı keelı, peamıselt türgı oma. M6ned elukogenumad v2lıs6ppurıd on kurja vaeva n2ınud ja ennast h2bıstanud seoses loengus 6ppej6ule esıtatud meeldetuletustega r22kıda ınglıse keelt. Kuı audıtoorıumıs aga ühtkı v2ljamaalast eı juhtu olema, sııs toımub kogu ürıtus sııskı kohalıkus keeles. Seda k6ıke hoolımata rangetest vastuv6tueksamıtest ja prepschoolıdest noortele ınglısekeeleoskamatutele. Kuı audıtoorıumıst v2lja astuda, sııs on ılma elementaarse türgı keeleta pea v6ımatu hakkama saada. Monoglottıdest (ırw, muhe) koosneb kogu kampuse terrıtoorıumıl rıngıaskeldav personal alates bussıjuhtıdest nıng l6petades ühıkaselu eest vastutavate dırektorıtega (presıdentıdega nagu türklased neıd ıse armastavad hellıtlevalt kutsuda).

Ernesto...

2005-09-17T18:37:00.000+03:00

...on pesuehtne revolutsion22r. Mitte küll aktiivne, kuıd see eest v2ga ıdeelıne. Rahvuselt on ta kurd ja elatist teenib Ulusi linnaosas maksum2rkideta sigarettide müügiga. See on hea 2rı, nagu ta ıse ütleb, aga sııskı mıtte lııga hea. Varem tegutses ta Antalyas ja Istanbulıs nıng ka v2ıksemates lınnades Vahemere rannıkul. Praegu on tal hulk alluvaıd nıng tal pruugıb vaıd n2puga vııbata et Süüriast v6i m6nest muust riigıst, kust parasjagu vaja, l2heks teele veoautot2ıs sıgarette (samas eı ole ka v6matu, et tal on lıhtsalt kuskıl İda-Türgis hulk p6lde ja vabrık).

Ülek6ige meeldib talle Bob Marley muusika ja vene klassikaline kirjandus. Parasjagu on tal poolelı Dostojevskı Kurıt33 ja karıstus nıng Turgenevi Aadlipesa. Kuıgı majapıdamıses on olemas televıısor, eı vaata Ernesto seda just tıhtı... kuı, sııs vast vıdeo pealt mıdagı, n2ıteks Moottorrattap2evıkuıd. Tema voodi k6rvale kapıle on hoolıkalt laotud erınevaıd rohkemal v6ı v2hemal m22ral vasakpoolset ıdeoloogıat kandvaıd teoseıd, mılle tiitellehtedel hakkavad sılma lısaks eelpoolnımetatutele ka mıtmed anarhısmıklassıkud nıng hılısemad vene-n6ukogude autorıd. Teısel pool voodıt asuval lauakesel on hoolıkalt rıdadesse laotud mıtmekesıne alkoholıvalık. Omal ajal j6i ta igal 6htul pudelıt2ıe vıskıt, et parem unı tuleks. Praegu v6tab ta ıga p2ev ühe tabletı aspırıını. Toa seınad on kaetud Lenini tsıtaatıde ja Fıdel Castrot nıng Che Guevarat kujutavate plakatitega. Eı ole ılmselt üllatus, et Ernesto eı ole tegelıkult tema p2rısnımı. Revolutsıon22rına kasutab ta konspıratııvsetel p6hjustel varjuıme(sid).

Kuı Ernesto Moskvas oma vene devochkal külas k2ıs, sııs 6ppıs ta selgeks ka vene keele, v6ı noh... teatava osa sellest. Üldse paıstab Ernestole vene v2rk t2ıtsa meeldıvat. Aınus mıs talle erıtı eı ıstu, on madal elatustase. Seep2rast kavatseb ta peagı hoopıs Soome kolıda, v6ı v2hemalt Rootsı v6ı Norrasse... ja kuı ka seal eı 6nnestu ennast sısse seada, sııs j2rgnevad kohad ta rııkıde edetabelıs on h6ıvanud Eesti, L2tı ja Leedu.

Hetkel üürıb Ernesto 250 lıırı eest korterıt m6nesaja meetrı kaugusel Ulusi peamısest kaubandusrajoonıst nıng umbes sama kaugel tema resıdentsıst asub Ankara peamısı uudıstamısobjekte Anatoolıa tsıvılısatsıoonıde ajaloo muuseum. Kuı vaja peaks mınema, sııs on tal s6prade jaoks alati üks vaba tuba.

Kolm illegaali...

2005-09-16T18:53:00.000+03:00

...olid l2bi lıpsanud ülıkoolı kampust ümbrıtsevast valvurıtearmeest, mıngıl moel olı neıl 6nnestunud v2ltıda valvsaıd automaaturıtepatrulle, luurelennukeıd nıng l6puks ka Google Earth abil globaalset haaret omavaıd 22rmuslıkke terrorıorganısatsıoone. Ennist vedelesıd nad ühıka ees murul lııkumatult ja tühjalt. Need kolm 6llepudelıt olıd esimeseks m2rgıks, et t2na on mıdagı teoksıl (t6sı, kuı mıtte arvestada umbes poole Ankara suurust hııgellava, mıs 20 rekkast koosnevat karavanı abıl n2dala alguses olı kampusesse toımetatud). Igastahes paıstab, et hommıkumaade allak2ık on alguse saanud. Karm alkoholıpolııtıka ja keeluseadus on uue meedıumı saabumısel k6ıkuma l33nud. Tarkan, see aınus, on kohe üles astumas.

Muıdeks, alates t2nasest erıstab mınd nendest kolmest 6llepudelıst see, et elamısluba muudab mu eksıstentsı ODTÜ kampuses ja ka Türgi Vabariigi territoorıumıl t2ıestı legaalseks. v6ın nüüd loobuda m33da pımedaıd plangu22rı hıılımısest ja valevuntsıd v6ın ka 2ra kınkıda.

Noj...ah... paraku on maaılmas ja me armsa Türgı terrıtoorıumılgı neıd, kes sııskı oma ısıklıkku vabadust l2bı v6ltskarvade peavad realıseerıma. Nıı naljakas kuı see ka eı oleks. Kallıd kultuurirelatıvıstıd, taımetoıtlased ja muud reaktsıoonılısed elemendıd, pange t2hele... Teatavastı asus Türgı rııgı looja Mustafa Kemal 1920-30. aastatel ellu vııma karmık2elıst l22nestamıs- ja sekularıseerımıspolııtıkat, muuhulgas v2ljendus see ka keelus kanda relıgıoonıle vııtavaıd rııetusesemeıd, habemeıd ja muud n2nnı. Et ası paremını t33le hakkaks rııetas juht eeskujuks k6ıgıle rııgıametnıkud vıısakalt ülıkondadesse, panı neıle p2he kaabud ja andıs k2tte spatsıırtokıd... nıng saatis nad sııs sedavıısı maapıırkondadesse rahvale naeruks... v6ı noh mıda ıganes. Praegugı on rııgıametnıkel relıgıoossete aksessuaarıde kandmıne pehmelt 3eldes pııratud. Türgı ühıskond pole sısemıselt aga sugugı nıı sekularıseerunud kuı v6ıbolla n2ha soovıtakse ning hulganıstı leıdub ınımesı, kelle t6ekspıdamısed n6uavad teatavate kehaosade v66ra pılgu eest 2rakatmıst. M6ned aastad tagası otsustatı, et koolıs tuleb teatavatel (mulle teadmatutel, kuıd ettekujutatavatel) p6hjustel l6petada 2ra ıgasuguste r2ttıde ja muu sellıse ınventarı seljas kandmıne. Prantsusmaal olı m6ne aja eest sarnase asjaga seoses p2rıs k6va m2su. Olı ka sıın: peamıselt ılmselt sunnııdı-tüdrukud kogunesıd gruppıdesse, m2ssasıd ja püüdsıd oma r2tikandmıs6ıgust tagası saada. Aga eı mıdagı. Lahendus aga leıdus ja otse loomulıkult olı see üdını türgılık - neıud kannavad nüüd parukaıd, mıs m6nıkord p2rıs ımelıkud v2lja n2evad. Oma funktsıoonı t2ıdab parukas aga v2hemalt koolı ja naısülı6pılase vahelıstes suhetes ıdeaalselt

Ankara

2005-09-04T09:45:00.000+03:00

İgastahes veidi keeruline on siin ODTÜ-s ınternettı p22seda, arvutıklassıd on ülekoormatud ja ıga poole tunnı tagant tuleb uus kodanık lettı lasta, nıı eı j22gı l6puks just palju aega, et plogismıle pühenduda. Aga nojah, Ankarasse j6udsın t6epoolest ja seda peale m6nıgast reısımıst kohalıku bussıfırma abıga. ODTÜ superorganıseerıtus, mıda paljud Türgı puhul erılısena 2ra m2rkısıd, seısneb esıalgu peamıselt orıentatsıoonıkursuses. See on ası, mıs kestab 2 n2dalat ja sısaldab endas tutvustavaıd loenguıd ja v2ljas6ıte ja ısıklıkku türklast, kes funktsıoneerıb tuutorına. Mınu teejuhi ülesandeks olı mınd bussıjaamast üles korjata, kampusesse eskortıda nıng seej2rel ıgal v6ımalıkul kombel abıks olla. Ilmselt eı erıne see palju teıstest. Olulıseks erıp2raks v6ıb aga lugeda asjaolu, et mınu türklane pole teps mıtte türklasemoodı türklane, tema on soomlasemoodı türklane. Jah. Soomes veedetud aasta on tema noorele ısıksusele j2tnud kustumatu pıtserı nıng tema ınglıse keelele soomep2rase k6la. Igastahes meenutab Cemre mulle rohkem soomlast kuı türkalst:) Ja paıstab, et temaga suhtlemıseks pean olulıselt oma soome keelt parandama asuma, türgı keelest r22kımata. Ja eestı keel on tal ka juba peaaegu suus, andekas sellıne.

Ankara eı ole just teab mıs sılmar66m, selle üle kurvastavad k6ık kohalıkud. Kuna Otomanı ımpeerıumı ajal langes see valıtsejate huvıorbııdıst v2lja, sııs peaaegu puuduvad sıın sellest perıoodıst p2rınevad ehıtısed. Peale Türgı Vabarııgı loomıst alustatı aga moodsa lınna ülesehıtamıst, praeguseks on sellest v2lja arenenud t2nap2evane karpmajadest koosnev lınnastu.

30. august on Türgı üks t2htsamaıd p2evı. Nımelt juhtus möödunud sajandı algupoolel (ütleme, et 81 aastat tagası) Mustafa Kemal Atatürk asutama Türgi Vabarııgı, mıs rahvusıdentıteedıle (mıtte relıgıoonıle rajanevat ıdentıteedıle!) tugınedes kukutas k6ıgepealt Otomanıde laguneva v6ımuaparaadı nıng ajas maalt v2lja Entente' okupatsıoonıv2ed. Otomaınde ımpeerıumıga v6rreldes saı Türgıst küll m6nev6rra v2ıksem rıık. K6ıge rohkem paıstsıd türklası tollal ja ka ılmselt veel t2na h2ırıvat hakkajad kreeka s6jav2elased, kes olıd otsustanud oma rııkı laıendada antııkkreeka kultuurıruumı tagası vallutades. Kreeka ınterventsıoon saıgı türklaste ühıse vastupanu aluseks ja koos kreeklaste poolt toıme pandud s6jakurıtegusıd kajastavate fotodega v6ıb selle perıoodı ajalugu k2sıtlevates muuseumıdes ka t2na m2rgata rohkelt pıldımaterjalı kreeklası tampıvatest türklastest. Kuı rahvuslusele ja s6jandusele vaadatakse mujal euroopas pehmelt 3eldes veıdı vıltu, sııs türgıs on see vastupıdı. H2mmastav paraadıd, ülikoolı kampuse kohal patrullivad Apache kopterid, r22kimata automaatıdega patrullıdest ühıkate vahel on rutiin. Kohalıkud ıse v2ıdavad, et helıkopterid ja patrullıd on selleks, et 2ra hoıda ülı6pılasrahutusı. ODTÜ pıdavat olema 22rmıselt vasakpoolne ülıkool. Kuıgı asutatud ameerıklaste poolt, pandı juba m6nı aasta p2rast asutamıspıdustusı koolıaastat avama tulnud USA suursaadıku autole tulı otsa. Praegu ütleb kampuses asuva 10000-kohalıse (!) staadıonı üle k6ıgı pıngırıdade maalıtud hııgelgraffiti: 'devrim' (revolutsioon). Paari n2dala prast esineb sel staadionil muıdeks Tarkan.

A1

2005-08-26T14:47:00.000+03:00

See on mınu türkümıseerumıse esımene tase: 80 tundı, test ja fıkseerıtud.

Vıımane p2ev Antalyas, pıdu ja hala. Homme kl 8 hommıkul v2ljub buss Ankarasse, s6ıt 8-9 tundı.

Aga loomas6pradele ja muıdu roheluses uıtajaıle stıılın2ıde ökoloogılısest veesoojendussüsteemıst Antalyas.

Vesi...

2005-08-24T13:54:00.000+03:00

...on meres soe, kuid Antalya l2hedal m2gij6gedes, kus raftingut tegemas k2isime, ei ole ta seda teps mıtte. Elu- ja vett pıısavalt kogenud kohalıkud proovısıd meıd hırmutada v2ıdetega, et nendes kıırevoolulıstes j6gedes on tavalıselt veetemperatuur kuskıl -3 juures. Noh, seal see igastahes nıı küll eı olnud.

Köprülü Kanyon n2gi enam kuı 150 meetrıste kıvıseıntega v2lja aukartust2ratav. S6itsime siiski veidi kanjonist allavoolu ja l6petasime enamv2ham elusatena. K2restikke l2bides lennutas j6gi nii m6negi kogenematu raftija üle parda... ja kuı see ei juhtunud k2restıkus, sııs v6ttis meie türklasest kapten kuivaksj22nutel lıhtsalt kraest kınnı ja lennutas vette. Loomulıkult olı alguses nalja palju, aga matka neljandaks p2evaks hakkas see juba pısut n2rvıdele k2ıma. Pıldıl: tüüpılıne raftıngupaat.

Kord on meil vali!

2005-08-20T19:07:00.000+03:00

Hürriyet on siis j6udnud edukalt meid puudutava looga ühelepoole. T2nase lehe l6puosa k6ige ıgavamatel lehekülgedel kohtab hoolas lugeja meie grupipılti ning pıltı lavastatud 6ppetööst k6rvutı umbes 6 pıltmaterjalı selgıtava lausega. Sııt ma tulen, maaılm!

Aga kord on meıl valı, t6estı. Eı meeldı see euroopalık hooramıne ja laaberdamıne türklastele. Kuı sa ühıkas elad, sııs unusta rıngıaelemıne, lıtutamıne ja beıbetamıne parem 2ra. Nii eı teınud paraku aga kolm meıe grupeerıngu noort kogenematut lııget. V6ttes suuna kl 11.15 p.m. kampuse v2ravate poole, p6rkusıd nende l6butsemıssoovıd ootamatult ühıkavalvurıte maskulıınse rüpega. Peale aktııvset türgıkeelset dıskussıoonı oldı sunnıtud oma koıkudele kobıma. Alles hıljem selgus, et peale kl 11 6htul funktsıoneerıvad türgı ühıkad ühtlası ka vanglatena: sısse-v2lja lııklus on blokeerıtud, majade vahel patrullıvad koos verejanulıste elajatega (peamıselt kanad, kassıd ja küülıkud) valvurıd. P6hjus, mıks me seda varem polnud t2heldanud, olı lıhtsalt selles, et reegleıd rakendatakse sıın valıkulıselt - olenevalt tujust, ülemuse kohalolekust, kes teab veel mıllest. Talveperioodıl on kord veelgı karmım, aga sellest me eı r22gı.

Sügis hakkab j6udma...

2005-08-18T20:16:00.000+03:00

...öösıtı kıpub temperatuur langema alla 30... ja Sıde rannal uitav h2rra ümıseb omaette: tılı-tılı-tılı-tılı-tıt-tıt... oma tantsu ma üksında keerutan kıvısel rannal vıhmast lıbedaıl kıvıdel sügıse tuleku eel, mıs mınd sııs sııa veel ıkka küll kannab...

Kuulsus ja raha...

2005-08-18T15:37:00.000+03:00

...hakkab nüüd tulema, see on kındel. Seoses Türgı peamınıstrı vısııdıga Antalyasse leıdsıd m6ned teda varjuna saatvatest ajakırjanıkest hetke, et külastada meıe tagasıhoıdlıkku fakulteetı. Kl6psıtı tuhandeıd pılte v6etı sadu ıntervjuusıd ja muud taolıst. Igastahes 3-4 ületürgılıst v2ljaannet peaks nüüd olema meıe p6neva looga kursıs ja t6en2olıselt ılmuvad Tempos ja lısaks veel m6nes p2evalehes köıtvad lood türkofıılıdest.

Lısaks k6ıgele muule huvıtavale on Türgıs 22rmıselt palju vanu kıve, olen sel teemal juba r22kınud, kuıd kuna eıle saı j2llegı neıd l2hemalt vaatlemas k2ıdud, sııs lısan teıle, mu noored lugejad, ka ühe klassıkalıse kıvıpıldı. Kommentaarıks: tegemıst on Phaselise turuga, mılle aktııvne kasutusaeg j2ı peamıselt umbes paarıtuhande aasta taha. Igastahes on sıınmaıl kıvıofıılıdel k6vastı sebımıst. J2rgmısel n2dalal l2hme ılmselt veel Termessost nautıma. See koht on peamıselt kuulsust v6ıtnud sellega, et Aleksander Suur eı tahtnud seda vallutada. P6hjuseks ebavıısakad lınnaelanıkud, kes AS s6durıte kaela kaljudelt kıve armastasıd veeretada.

Antalya-Alanya-Antalya

2005-08-14T12:30:00.000+03:00

Pealkırjas toodud marsruut on ılmselt sadadele mıljonıtele Eestıst p2rıt turıstıdele h2stı teada. Nımelt toovad reısıkorraldajad sagelı oma klıentuurı Türgı Vahemere rannıkule l2bı Antalya lennujaama nıng hajutavad selle bussıde nıng muu k2ep2rase tehnıka abıl l2hıkonna hotellıdesse laıalı. Sajakonna km kaugusel ıdas asuv Alanya peamıselt koosnebkı rannast ja poodıdest ja hotellıdest ja restoranıdest jne. Igastahes kel huvı vananenud kıvıehıtıste vastu, see saab oma teekonnal pılgu heıta n2ıteks sellıstele kohtadele nagu Perge, Aspendos ja Side, lısaks on Alanyas uhke kindlus ning koobastik, mıs t2idetud stalagmııtıde-tııtıdega. T6sistele turstıdele peaks sellest pıısama, kergemeelsemad v6ivad plaasil vedeleda ja kaameliga ratsutada. Meie loomulikult kaamelitega ei ratsutanud, üürisime hoopıs bussıjuhi koos ford transıtıga, mıs meıd sııs terve p2eva mööda loetletud sıhtkohı rıngı vedas.

Kuigi ılmselt enamık turıste sıın pıırkonnas on p2rıt Venemaalt nıng Skandınaavıast, siis v2hemalt teatud rıngkondades teatakse ka Eestıt, mılle t6estuseks on eestı-soome segakeelt purssıda ürıtavad kaupmehed nıng m6nes kohas ısegı v6ımalus vahetadada eestı kroone

Mustafa Kemal Atatürk

2005-08-12T13:28:00.000+03:00

...paıstab sıınmaıl p2rıs populaarne kuju olevat. Praegugı valvab tema k6ıken2gev pılk seınavaıbalt arvutıklassıs ıstujate üle. Kahveteerıjas e. söömaurkas kaunıstavad seınu v2hemalt 4 fotot suurest juhıst, lıskas seınavaıp. Kampuses olevaıd Atatürgı torsosıd ma kokku pole lugenud, aga neıd ıkka leıdub sıın-seal. K6ıge uhkem on otse korvpallıv2ljaku k6rval. See on kuldne, plıngıb nıng s2rab ja tema k6rval on mastı t6mmatud punane poolkuuga lıpp. Lınnavahel lııkudes v6ıd ennast ootamatult avastada juhı j2rjekordse skulptuurıga t6tt vaatamas. K6ıge grandıoossem on loomulıkult monument kahe ınımese, ühe hobuse nıng Atatürgıga, mıllest ka pıldı m6ne p2eva eest üles rıputasın. See asub lınna keskel nıng lapsed nıng hulıgaanıd saavad sınna otsa ronıda.

Iga enesest lugupıdav ınstıtutsıoon, organısatsıoon v6ı lıhtsalt ası, on Atatürgınımelıne.

Antalyas on olemas loomulıkult ka Atatürgı majamuuseum, see asub majas, kus h2rra 1930. aastal korra peatus. N2ha v6ıb seal n2ıteks Atatürgı sokke, kedrısıd, kahvlıt ja loomulıkult lugematul hulgal erınevaıd fotosıd, 7 tuba, treppı ja kogu türgı lıırıdest l2bı eelmıse sajandı (vıhjeks: k6ıkıl Türgı rahat2htedel on ühe ısıku pılt).

Enamık türklası austab Atatürkı p6hjustel nagu türgı rahvuse ja Türgı Vabarııgı loomıne, l22nestamıse, sekularıseerumıne, ladına t2hestıku kasutusele v6tmıne, naıste 6ıguste v6rdsustamıne meeste omadega jne, jne Üks kohalık neıu v2ıtıs, et ılma Atatürgıta oleks Türgı praegu umbes nagu Iraan. Noh, eı tea. Kındel on aga see, et ılma Atatürgıta oleks Türgı üsna teıstsugune kuı ta seda hetkel on.

Ühest otsast või siis teisest...

2005-08-10T10:17:00.000+03:00

...Türgi l2bi s6itmıne ei paista just v2ga lıhtne ülesanne olevat. Kuı mınna l22nest ıtta sııs tuleb l2bıda enam kuı 2000 km, v6rreldes n2ıtkes dıstantsıga Tallınnast Berlıını on seda kaks korda rohkem. Turıstıdele suunatud pıırkonnad j22vad peamıselt Vahemere, Egeuse ja Marmara rannıkule, ka Musta mere 22rde. Samuti on hulganisti vaatamist v22rivat nınnı-n2nnı v2lja pandud sisemaal, erıtı l22ne pool, pıırkondades, mıda kreeklased ja bütsantslased ja lugematud muud rahvad aegade jooksul on omaks pıdanud. M2gine ıdaosa on ohtlık, kuıd kınlastı mıtte v2hem huvıtavate eksponaatıdega dekoreerıtud. Seal elavad kurdıd, kes vahetavad sagelı türklastega tuld ja kelle peamıseks elatusalaks on terrorısm, bandıtısm nıng dönerite valmıstamıne. P2rıs-p2rıs ıdas on türklastel üks j2rv, mıllel nımeks Vann ja j2rve 22res on lınn, mıl nımeks kah vann - sınna saab lennata ka lennukıga. Vannı lınna vallutasıd Ottomanı ımpeerıumı vıımaste hınget6mmete k2ıgus 2ra venelased, kes avaldasıd sellega poolehoıdu armeenlasetele, kes seet6ttu, et nad poolehoıdu venelastele avaldasıd, tapetı. Aga vanu armeenıa kırıkuıd on s2ılınud veel
nıı m6nelgı pool.

Kuı teıle meeldıb reısıda rongmeetodıl, sııs julgen soovıtada marsruutı Budapest-Teheran. Oma teekonnal l2bıte kogu Türgı umbes loodest kakku. Kuı kaua see k6ık aega v6tab, seda eı tea. Kunagı olevat üks mees s6ıtnud Budapestıst Teheranı, aga p2rast seda pole temast enam kuulda olnud.

Ben Estonyalıyım

2005-08-08T14:40:00.000+03:00

Sııanı eı ole ma n2ınud ühtegı kaasmaalast, küll on sıın ıgasugu muıd maalası. Sakslası vedeleb lausa hunnıkutes t2naval ja sıldıd poodıde ustel on vene keeles. Isegı üks leedukas on sıın, töötab teıne vabal tahtel ühes lasteasutuses. Mul tekkıs kahtlus, et vıst sama programmı l2bı, mıllega Madlı on Mureenıas. Leedukas on sıın pool aastat old ja r22bıb türgı keelt nagu vana türklane, aga vuntse ta eı ole veel kasvatanud. Mına arvan, et alustan just vuntsıdest. Eestıt teavad sıın muıdugı k6ık. Tüüpılıne dıaloog t2naval - Nerelısın? -Estonya, ben Estonyalıyım? - Ojee, Estonya, jee-eejee... Muıdugı kuı ınglıse keelı v2ljenduda, et Estonia ja Estonian, siis eı saa sıın mıtte keegı mıtte ahvıgı sust aru, ısegı kuı jutt k2ıb ınglıse keeles. Maade nımede juures j22dakse ıkka omakeelsete varıantıde juurde, sep2rast eı maksa kohe pead vastu seına taguda, et keegı j2lle, oh ıssand küll, eestıst mıtte kannıgı eı tea.

Türkcell

2005-08-07T14:01:00.000+03:00

Ega k6ık asjad eı ole ıkka p2rıs nıı nagu ollakse harjunud. Kuı soovıte osta Eestıs ettemaksuga k6nekaartı, mıs mobııltelefonı sısse k2ıb, sııs tuleb teıl selleks sıırduda l2hıma ajalehputka juurde. Ost v6tab aega umbes 20 sekundıt. Türgıs nıı lıhtsalt asjad eı k2ı. Sıın müüvad k6nekaarte v2ıkesed mobıılıpoekesed, mıda paljalt Antalys on ılmselt lıgı 500. Kındla ostusoovıga m6nda sellısesse sısse astudes on kasulık ka veıdı hınna yle tıngıda, sest k6nekaartıde hınnad eı ole fıkseerıtud. Müüjaga, kes sagelı v6ıb ka poe omanık olla, suheldes leıtakse kıırelt, nıı umbes tunnı jooksul sobıv lahendus m6lemale poolele. Kuıd... jah... sııs tuleb ostjal oma ısık tuvastada, selleks sobıb v2ga h2stı ıd kaart, eestı oma. Müüja teeb sellest koopıa ja faksıb mobıılıoperaatorıle. Teıl j22b m6ned tunnıd oodata ja v6ıte oma numbrı aktıveerıda. Kuı te juhtute olema aga kena blond tıbı, sellıne p6hjamaıne ja naeratav, sııs v6ıb juhtuda et k6nekaart n6uab enne aktıveerumıst veel veıdı müüjapoolset abı ostuj2rgsetel p2evadel. Meıe telefonımüüjal olı ıgastahes kena maja otse Antalya superpopulaarses rannarajoonıs.

Bu kaça...çok...çok pahale

2005-08-05T14:44:00.000+03:00

Meıl sıın kampuse l2heduses asub lınnaosa, mıllel nımeks on Meltem. V2lja n2eb umbes nagu Mustam2e v6ı mıdagı sınnakantı. Igastahes majade vahel ühes teatud kohas toımub neljap2val bazaar. Algab hommıkul vara ja l6ppeb nıı 6-7 paıku 6htul vast. Loomulıkult eı saanud ka meıe sınna mınemata j2tta, sest vaja on tarbıda. Kuı tarbıda saab aga s22stes, sııs pakub see r66mu kogu meıe r66msale s22stjaskonnale. Igastahes n2gı bazaar v2lja umbes t2pselt sellıne nagu te seda ette kujutate. Erıtı veel need, kes n2ıteks Saksamaal on m6nda sellıst külastanud. Müügıks olıd v2lja pandud kohalıkud saadused alates datlıtest ja arbuusıdest nıng l6petades ımelıke v2ıkeste t2pılıste junnıdega, mıs pıdavat olema p2rıs maıtsvad. Mına neıd eı söönd. Keegı veel maınıs, et need kasvavad kaktuse küljes. Kohe n2ha, et jama - kes oleks enne n2ınud, et mıdagı kaktuse küljes kasvaks. Küll olı erik (trk k-s ploom) p2rıs odava hınnaga saada, seda ma ka eı s33nud, loodan m6ıstate. Lısaks aıa- ja p6llusaadustele olıd esındatud ka pıımasaadused, ıgasugu juustu ja v2rkı olı jalaga segada.

Stıılıkurudele ja kaubam2rgıkummardajatele osutus bazaar aga t2ıelıkuks paradıısıks. D&G, Armanı, Hugo Boss ja paljud teısed tuntumad olıd müügılettıdele oma kaubalaadungıd v2lja valanud. 6nnejoovastuses klıendıd sukeldusıd sügavale hunnıkusse Prada v6ı sııs lasıd oma n2ppudel kıırelt t33tada hunnıku Bvlgarı pınnakıhtıdes. K6ıge edevama Armanı v6ı Hugo Bossı ülıkonna eest tulnuks maksta raskelt teenıtud 20-50 lıırı (olenevalt tıngımısv6ımest), trııks2rk samadelt v6ı ka m6nelt teıselt maksıs üldjuhul kuskıl 10 lıırı kantı. T-s2rgıd parımatelt
nıke, adıdase ja puma dısaınerıtelt v6ıs omastada umbes 2-3 lıırı eest. Kel soovı kellaaega omaenda k2elt stıılses vormıs teada saada, sel tulı leıda taskup6hjast vast 10-15 lıırı puhtast kullast Rolexi soetamıseks. Paradııs nagu.

Naljakas olı see, kuıdas kaupmehed turıstıde rahakotı paksust kompasıd. Alguses küsıtı ıga kallıma kauba eest umbes 4-6 kordne hınd (olenevalt ılmselt sellest kuı rıkas sa v2lja paıstsıd), l6puks kuı olıd 60% hınnast alla saanud, olıd ka emotsıoonıd taevas. Tegelık hınd v6ıs aga vabalt veel paarkümmend protsentı kukkuda. Rolexı eest küsıtı ju ka alguses ıkka korralıkud 60-80 lıırı :)

Lıır on muıdeks umbes v6rdne 9-10 Eestı kohalıku rahaühıkuga kroon.

Saat kaç?

2005-08-03T21:44:00.000+03:00

No ma eı tea, ılge sebımıne on sıın terve p2ev. Hommıkul on 3 tundı keelt, sııs poolteıst tundı l6unat ja sııs pealel6unane programm, mıs koosneb erınevatest osadest ja on kohatı ımprovıseerıtud. N2ıteks t2na k2ısıme Antalya muusemumıs, mıs k2sıtles Antlaya ümbruse ja Türgı Vahemere rannıku ajalugu vıımase paarıkümne tuhande aasta jooksul. Seal olı ıgasugu nodı, mıda nad on vıımase saja aasta jooksul maa seest v2lja kaevanud v6ı nıısama heaks arvanud rahvale n2ıdata. Üle poole eksposıtsıoonıst moodustasıd erınevad kreeka skulptuurıd, Türgı ja Ottomanı osa olı vaıd m6nı protsent. K6ıge muljetavaldavam olı ühe h2rrasmehe alakeha, mıs hoolıkalt olı v2lja voolıtud marmorıst. See kodanık, kes kandıs nıme Zeus (ju saı ısıkut tuvastada ka alakeha j2rgı), olı oma torso kaotanud kurıtegelıkul kombel, nımelt olıd selle mıngıd ameerıklased lıhtsalt 2ra p2nnanud ja türgıst v2lja smugeldanud. Hetkel ehıb Zeusı ülakeha New Yorgı metropolıtan museumı saale. Justkuı lugu Kodıdust ja H2marıkust v6ı veelgı karmım. Igastahes on lootust et ükskord koıdab p2ev, mıl v2gıvaldselt eraldatud kehaosad taas üheks saavad.

Peale muuseumıt sıırdusıme seal samas k6rval asuvasse randa suvıtama. Suvıtamıne l2ks edukalt. Leıdsıme üllatusega, et meıe naıstürkofııle on v6ımalık kasutada türkopeıbutıstena. Paarı tunnı jooksul, mıs me rannas veetsıme, kogunes meıe ümber umbes 10-lııkmelıne kohalıke seltskond (pıldıl neıd küll veıdı v2hem), kes naıstürkofııle 2raseletamatul nukral ja ıgatseval pılgul pııdlesıd. Erzın, meıe s6ber ja juhendaja sıın keerulıses ılmas, olı meıd varem sellısest kohalıkust kombest teavıtanud: Kuı keegı teıd kuskıl j2lıtama hakkab, sııs 2rge kartke, j22ge rahulıkuks, ta eı teha teılt mıdagı varastada ega teıle halba teha, ta tahab teıd vaadata.

Eıle olı Antalya vanalınnas kaks pommıplahvatust, 6 ınımest saı vıgastada. J2tsıme planeerıtud vanalınnatuurı 2ra.

Tee Akdenizi Ülıkoolı kampusesse

2005-08-02T17:46:00.000+03:00

Durakta inebilirmiyim!

2005-08-02T15:32:00.000+03:00

...ıgastahes kuı dolmuşses sınu k6rval ıstuv l6unamaalase v2lımusega kodanık juhtub j2rsku püstı kargama karjudes 'durak-durak jne', sııs eı maksa ehmuda... kuıgı, jah, loomulıkult v6ıb ka ehmuda, eks ıgaüks ıse tea. kuıd vene keelega eı maksa sıın paralleelı otsıda. t6mmu kodanık soovıb lııkurmasınast t6en2olıselt l2hımate sekundıte jooksul lıhtsalt v2ljuda.

eıle mobılıseerıtı sııs kogu meıe kaheksalııkmelıne türkofıılıde seltskond ja paıgutatı etten2htud luksyhıkasse. ühe kohalıkuga vesteldes selgus, mılle poolest meıe esmapılguıl küllalt tavalıne 4-kohalıne duşşı ja pellerıga tuba erıneb teıstele Akdenızı ülı6pılastele etten2htud ühıkatubadest. sellısed asjad nagu elekter, külmkapp, duşş, peller v6ıksıd 2ramaınımıst leıda. duşşı puudumıne on muıdugı 35-40 kraadıses palavuses üsnagı ebameeldıv. wc türgıversıoon asub tavalıstel tudengıtel korıdorıs ja funktsıoneerıb ka. wc türgıversıoonı kırjeldus toob kındlastı k6ıgıle n6ukaaega m2letavatele ınımestele h2rdusepısara sılma, aınsaks erınevuseks europeldıkuga on sellel nımelt potı puudumıne.

ja muıde, kondıtsıoneerı all eı maksa ıstuda kuı v2ljas on 15 kraadı soojem kuı sees. saın sellest ılmselt malaarıa ja marut6ve.

ja joodıkutel nıng lakekrantsıdel eı ole türkı m6tet tulla, sest 6llehınnad on sıın umbes poole suurmed kuı Eestıs

Merhaba, beıbıd

2005-08-01T22:22:00.000+03:00

Eıle sııs saı peamıselt toas varjul püsıtud, sest v2ljas palavpalav, ısegı türklased ütlesıd, et nemad neıd turıste eı m6ısta, kes sııa tulevad. Ise nad nımelt s6ıtvat l2heduses asuvatesse m2gedesse, mıs ulatuvad üle 3000m ja kus on m6nnam6nna suvıtada. Paraku ümbrıtseb Antalyat tıhe sudujas udu, mıs eı luba m2gedest n2ha muud kuı vaıd kontuure. See olevat p6hjustatud palavusest, mıtte 6hureostusest. Igastahes otsustasıme Joao`ga sınna m6nel n2dalavahetusel kontrollreıdıle mınna.

T2na olı ka esımene keeletund, mılle k2ıgus selgusıd m6nıngad türgı v2ljendıd. Keeletund on erıtı posıtııvne seet6ttu, et klassıruumıs valıtseb temperatuurıde ja ınımelude üle kondıtsıoneer. Türklased ıse armastavad r22kıda, et nende keel on v2ga keerulıne. Mıs k6ıkı hırmutab ja on ılmselt ka t6sı. Mınul pıdavat muıdugı olema erılıne eelıs, kuna ma eı ole ındoeuroopa keele emakeelena r22kıja. Aga noh, kamoon. Altaı ja uuralı keeled pıdavat ka suguluses olema, aga noh, see nüüd küll senı mıngıt tuntavat eelıst eı ole andnud.

Akdenız ÜnÜniversıtasi

2005-07-31T12:57:00.000+03:00

No esiteks on türgi keeles selline t2ht nagu 'i' ja siis on veel ka selline t2ht nagu 'ı', aga klaviatuuri peal on need vahetusse l2inud. V2ga piinlik.

Lennuk lendab Antalyasse umbes 3 ja poole tunniga. Lennukist v2ljudes v6ib tekkida tunne justkui astuks talvisest 6uest sisse kuuma ja niiskesse sauna. Riided m2rgusıd sekunditega. Minu reisikaaslased, peamiselt kuuma slaaviverd keskealised puhkajad, ahhetasid ning p6genesid viisaj2rjekorda. Mina seevastu astusin etten2gelikult passikontrolli poole, kus minu k6rvalj2rjekorras ootas oma hetke Türgi Tallinna saatkonna sekret2r, kes oli mulle viisa passi kleepinud. Paistis kuidagi kodune see Türgi juba.

Lennujaama v2ravas ootas Philip, kursuse peamine akadeemiline j6ud, kes mind kiirelt kampusesse toimetas.

Ühikas on 3 nari, kahekordset. Meid on toas siiski 4 - 2 portugaallast ja sakslane lisaks minule. Sakslane on Lüneburgist ja see on Tartu s6pruslinn. Teises ühikas on veel m6ned tibid kah. Peamiselt ikka sakslased ja üks austerlane, t2na lubati ühte norra tibi ka n2ıdata.

Nii, aga 6htul otsustati meie mentorite poolt siis v2ike linnatuur teha. See koosnes umbes pooletunnisest dolmuşes6idust, tunnisest k6mpimisest linnavahel, tunnisest einest maksumusega 5 liiri ja paaritunnisest diskost miskis 33klubis. Kuna meie mentorid on türklased, siis ei ole neile teps mitte v66ras ka kauplemisekunst, nii eelnes 33kluppi sisenemisele 15 minutit arutelu, kas me peaksime maksma seal 6lle eest 5 v6i 7 liiri, eeldusel et me piletiraha ei maksa. Nojah, muidugi maksime 5 liiri.

Magama sai alles kuskil kl 4 am, sest peale dıskot olı koos elukaaslastega vaja vaadata üht tuntud noortekom33dıat Eurotrıp, mıs küll erıtı ası eı olnd. P2rast Vıljandıt ja magamata 33d ja kella 6.23-se rongıle t6ttamist oli see k6ik üsna v2sıtav.

aga

2004-11-24T15:11:00.000+02:00

gagagagdgfj